Kõik on kohanud oma elus mõnd nartsissisti – ülbet, empaatiavõimetut ja enesekeskset inimest, kes peab end teistest paremaks ja taotleb pidevat imetlust. Kust sellised tulevad? Eks ikka oma lapsepõlvest, teab terapeut Ande Etti.

Terapeut Ande Etti sõnul nartsissistiks ei sünnita, nad kujunevad selliseks kasvatuse ja lapseea kogemuste kaudu.

Läinud aasta detsembri alguses kell üks öösel tegi Vassili Gaistruk valiku, millest oleks võinud saada tema elu halvim. „Kirjutasin selle loo, sest sõber palus – ehk päästab kellegi elu. Ja ehk teeb keegi teine õige otsuse kiiremini.“

„Umbes kahe-kolme tunni pärast ärgates ei olnud sümptomid kuhugi kadunud. Sama õhkõrn tasakaalurike, sama tunne, et üks pool oleks justkui ära istutud,“ meenutab Vassili Gaistruk saatuslikku ööd.

„Oleks teadnud, et kaalulangetus on nii lihtne, oleks palju varem pihta hakanud,“ ütleb üle 120 kilo kaotanud Priit Tammeraid. Ta muheleb, et oli veel kaks aastat tagasi „Eesti riigi strateegiline rasvavaru“, aga tegelikult oli asi siis naljast kaugel.

Arsti juurest lahkudes kangastus pilt pikast lauast, mille ümber istuvad sõbrad, aga tema kohal on tühi taldrik ja tagurpidi pits, meenutab Priit Tammeraid.

„Lugesin imetlusega kaalulangetuslugusid ja arvasin, et mina küll ei suudaks,“ ütleb kolme lapse ema Marianne Jakobson. Ometi kahanes ta silmanähtavalt juba mõne kuuga, nii et töö juures uuriti, ega naine haigeks ole jäänud.

Aasta eest kaalus Marianne Jakobson üle saja kilo. Enam ei usuks seda keegi.

Pea iga ebaõnnestumine seksis võib mehel käivitada enesekindluse langusega seotud allakäiguspiraali. Seetõttu on väga tähtis seksuaalhäirete korral varakult abi otsida, kinnitab meestearst Margus Punab.

Seksuaalselt aktiivsed inimesed on mitteaktiivsetest bioloogiliselt mitu aastat nooremad, avaldab dr Punab.

Viis aastat tagasi jäi Britta-Liisa Ait pärast eksootiliselt reisilt naasmist nii haigeks, et kartis kõige halvemat. Kui naine lõpuks õige spetsialisti vastuvõtule jõudis, tuli tal kiiresti valida raske ja riskantse otsuse vahel.

Britta-Liisa Ait mäletab arsti üllatust, kui ta emaga kabinetti sisenes. Enamasti 25aastased naised kõndimisel tuge ei vaja.

Kahe lapse ema ja üheksa vanaema Reet Purre lendleb Nelijärve puhkekeskuse õue kollastel kaselehtedel nagu pisike kirju liblikas, lillepärg peas. Ta on 82aastane, aga räägib kadestusväärse kirega… oma tööst. Küllap tegusaks jäämine Reeta nii terve ja elurõõmsana hoiabki.

"Ma vihkan koduseid tülisid, aga õppisin varakult ära, kuidas neid ei tekiks," räägib Reet Purre.

Nahale mingil põhjusel tekkivad näsad on enamasti küll süütud, aga riivavad silma ja saavad kehvasti paiknedes sageli ka viga. Kas neid peaks arstile näitama ja laskma ära lõigata, selgitab kirurg ja ilukliiniku omanik Mari Laasma.

Dr Laasma sõnul keratoos nakkav ei ole.

„Olen sellega leppinud, et tervis ei lähe paremaks, ainult hullemaks saab minna. Ja et siit koju tagasi ma ka enam ei saa. Aga uudishimu, et mis veel maailmas juhtub, on alles. Kuni seda jagub, on ka eluisu,“ tõdeb ajakirjanik Mart Pukk.

Mart Pukk tunnistab, et hirm hooldekodusse tuleku ees osutus asjatuks.

Hemorroide peetakse piinlikuks tervisemureks, ometi on tegu kõige levinuma seedetraktihaigusega. Eelkõige põhjustab seda elustiil: vähene liikumine ja valed menüüvalikud. Õnneks saab varakult sekkudes tõsisemad tagajärjed ära hoida.

Dr Airi Targa sõnul võivad mõned hemorroididele omased sümptomid kattuda kasvaja omadega, seepärast tasub kindlasti arstiga nõu pidada.

Ettevõtja ja nelja lapse isa Meelis Kasepalu uskus aastaid, et teha kiireid päevaseid uinakuid on üks tema supervõime. Paraku oli see hoopis märk üsna levinud tervisehäirest.

„Mõtlesin oma teiste tervisemurede peale ja märkasin seoseid – uni on mul olnud alati kehv ja katkendlik. Sügavat und järjest üle poole tunni ei ole, ikka ja jälle ärkan öö jooksul üles,“ räägib Meelis Kasepalu.

Jaga
Kommentaarid