„Olen kindel, et ei muutu enam kunagi suureks!“ Aasta eest kaalus Marianne üle saja kilo
„Lugesin imetlusega kaalulangetuslugusid ja arvasin, et mina küll ei suudaks,“ ütleb kolme lapse ema Marianne Jakobson. Ometi kahanes ta silmanähtavalt juba mõne kuuga, nii et töö juures uuriti, ega naine haigeks ole jäänud.
Praegu ei usuks Mariannet nähes naljalt keegi, et umbes aasta tagasi oli tal 50 kilo asemel kanda kaks korda suurem koorem. Ega sedagi, et siis naist oma välimus üldse ei huvitanud. Liigsed kilod tulid rasedustega, nagu juhtub paljudel naistel. Juba pärast esimest last võttis Marianne aga omaks mõtteviisi, et on nüüd ema ja väljanägemine on teisejärguline. Ta ei proovinudki ülekaalust lahti saada, vaid hellitas end jätkuvalt rämpstoiduga… ja paisus. „Õigupoolest ei tundnud ma end suuremana ka otseselt halvasti. Lihtsalt olin, nagu olin,“ sõnab ta.
Samamoodi läks ka järgmiste laste sündides. Ämmaemand utsitas noort naist küll lisakilosid eemal hoidma, kuid need justkui kleepusid Marianne külge. Murelikuks muutumise asemel ostis ta endale järjest suuremaid dresse. „Käisin hästi laiade meestedressidega. Mul olid küll olemas isegi XXL-mõõdus kleidid, kuid nendega ma ei käinud – tundusin endale kleiti kandes väga kole.“
Marianne menüü koosnes suuresti rämpstoidust, ta oli tihe Hesburgeri klient. Salatit ei söönud ta kunagi ja midagi värsket tema külmkappi ei jõudnud. Isu oli naisel aga hea, ta sõi palju ja nii igavusest kui ka „põhjusega“: lohutuseks, stressist, preemiaks. „Panin lapsed magama ja vitsutasin krõpse,“ toob ta näite.
Kättemaks elukaaslasele
Lahkuminekut laste isast elas Marianne üle väga valuliselt. Lohutuseks oli muidugi toit. Lõpuks näitas kaal juba numbrit 103. Tõuke kaalu langetama hakata sai Marianne töö juures juhtunud seigast. Ta oli ametis toiduainetööstuses...