Samamoodi läks ka järgmiste laste sündides. Ämmaemand utsitas noort naist küll lisakilosid eemal hoidma, kuid need justkui kleepusid Marianne külge. Murelikuks muutumise asemel ostis ta endale järjest suuremaid dresse. „Käisin hästi laiade meestedressidega. Mul olid küll olemas isegi XXL-mõõdus kleidid, kuid nendega ma ei käinud – tundusin endale kleiti kandes väga kole.“

Marianne menüü koosnes suuresti rämpstoidust, ta oli tihe Hesburgeri klient. Salatit ei söönud ta kunagi ja midagi värsket tema külmkappi ei jõudnud. Isu oli naisel aga hea, ta sõi palju ja nii igavusest kui ka „põhjusega“: lohutuseks, stressist, preemiaks. „Panin lapsed magama ja vitsutasin krõpse,“ toob ta näite.

Kättemaks elukaaslasele

Lahkuminekut laste isast elas Marianne üle väga valuliselt. Lohutuseks oli muidugi toit. Lõpuks näitas kaal juba numbrit 103. Tõuke kaalu langetama hakata sai Marianne töö juures juhtunud seigast. Ta oli ametis toiduainetööstuses...

Marianne hämmastavat lugu loe edasi juba artiklist.

Jaga
Kommentaarid