Inetud nahamoodustised ja näsad – kas peaksid neid arstile näitama ja laskma ära lõigata? Kirurg selgitab

Nahale mingil põhjusel tekkivad näsad on enamasti küll süütud, aga riivavad silma ja saavad kehvasti paiknedes sageli ka viga. Kas neid peaks arstile näitama ja laskma ära lõigata, selgitab kirurg ja ilukliiniku omanik Mari Laasma.

Enamasti on elu jooksul tekkivad nahamoodustised healoomulised, kinnitab dr Laasma. Ta soovitab nii vanu kui ka uusi moodustisi siiski regulaarselt nahaarstile näidata ja kui need paiknevad ebamugavas kohas – hõõruvad vastu riideid, ehteid või segavad raseerimist –, lasta eemaldada.

Kõige sagedamini on dr Laasma kohanud oma praktikas nahast eenduvaid ehk eksofüütseid pisikasvajaid. „Nendest on kõige levinumad keratoosid. Võib öelda, et umbes kolmandikul inimestest on 40. eluaastateks tekkinud elu jooksul vähemalt üks keratoosikolle. Seitsmekümneaastastest on neid juba umbes 75 protsendil.“

Keratoos on tihe, ketendav, kihiline ja tihtipeale sügelev moodustis. „See võib olla välimuselt hall, kollakashall või hallikaspruun kuni mustjas näsaline sõlm. Enamasti on keratoosile iseloomulik kare pind, mis võib aeg-ajalt ka ise osaliselt eemalduda. Tavaliselt tekib neid hulgi ja need võivad paikneda kõikjal – näol, peanahal, kehal, jäsemetel. Enam esineb keratoosi päikesele eksponeeritud piirkondades,“ selgitab kirurg.

Teine sagedane nahamure, millega vastuvõtule tullakse, on kirurgi sõnul papilloomid...

Mida eri tüüpi nahamoodustiste puhul oluline on jälgida ja millised on võimalused neist vabanemiseks, loe edasi juba artiklist.