Müüdid ja tegelikkus: antibiootikumid ravivad kõike? Külma saanud inimene ei ole nakkusohtlik? Lükkame ümber 5 tervisemüüti
(15)Külmetushaiguste ja nende ravimisega ning teiste tervisemuredega seondub palju erinevaid müüte, mis tegelikkuses tõele ei vasta. Kummutame Confido Digikliiniku vastutava arsti dr Merit Rahniku abil mõned neist.
Müüt nr 1. „Ma ei ole nakkusohtlik, olen lihtsalt külma saanud“
Köha, nohu, kurguvalu ei teki külmetusest. „Külma saamine“ võib immuunsüsteemi ajutiselt nõrgestada, mistõttu on organism haigustekitajatele vastuvõtlikum, aga sümptomite tekkimisel on siiski tegemist viirushaigusega.
Müüt nr 2. „Viirushaigusest paranemiseks on vaja antibiootikumravi“
Viirushaiguseid ei saa ravida antibiootikumidega, kuna need lihtsalt ei toimi viirustele. Lisaks suureneb antibiootikumide vale kasutamisega kõrvaltoimete risk ning tekib oht ravimitele resistentsete bakterite väljakujunemiseks.
Müüt nr 3. „Järsku tekkinud kõhulahtisuse korral on vaja ravimeid nagu loperamiid“
Ootamatult alanud ja ägeda kuluga kõhulahtisuse sagedasemad põhjused on viiruslikud või bakteriaalsed infektsioonid ja toidumürgistus. Loperamiid on käsimüügiravim, mille toime seisneb soolestiku töö aeglustamises. See tähendab, et haigustekitaja püsib kauem organismis ja võib seal ka suurema tõenäosusega paljunema hakata – seetõttu on enne ravimi kasutamist oluline nõu pidada arsti või apteekriga. Kõige olulisem on kõhulahtisuse korral vältida vedelikupuuduse teket ja elektrolüütide tasakaaluhäiret vedelike manustamisega. Hea mõte soole mikrofloora taastamiseks on tarbida probiootikume.
Müüt nr 4. „Vaktsiinid on ohtlikud ja kasutud“
Vaktsineerimise korral viiakse organismi väikeses koguses nõrgestatud või inaktiveeritud ehk nn surmatud viirused või baktereid või nende osasid. Enne turule toomist on vaktsiinid läbinud rida uuringuid nende efektiivsuse ja ohutuse tõestamiseks. Vaktsineerimine annab võimaluse immuunsüsteemile õpetada, kuidas haigustekitajaga kokkupuutel reageerida ilma haigust läbi põdemata. Vaktsiinidest ja vaktsineerimisest leiad põhjaliku info VAKTSINEERI.EE.
Müüt nr 5 „Gluteenivaba dieet on tervislik“
Gluteen on teatud teraviljades sisalduv valk, mida sisaldav toit on erinevate vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete allikas. Kui inimesel ei ole teada haigusseisundeid, mille tõttu on vajalik gluteeni vältida, ei ole selle tarvitamine kuidagi ebatervislik. Uuringutes on näidatud, et gluteeni sisaldaval toidul olevate inimeste soole mikroflooras on rohkem bifidobaktereid ja nende soolestikus elab vähem potentsiaalselt haigusttekitavaid baktereid võrreldes gluteenivabal toidul inimestega.