Terviseameti andmetel on praegu domineerimas RS-viirus, samuti on ringlemas A- ja B-gripp, COVID-19, adenoviirus ja paragripiviirus. Praktikas näeme ka tuulerõugeid, A-grupi streptokokke (mädane angiin, sarlakid), kõhuviiruseid. Tüüpiliselt on jaanuaris-veebruaris ringlemas ka metapneumoviirus (hingamisteede haigus, toim.). Hoiame hinge kinni leetrite leviku osas, kuna tegemist on ülinakkava viirusega ja Eestis on suur hulk vaktsineerimata lapsi.

Millal on oluline teha haigestudes kodune kiirtest?

Kodutestidega, nagu üldjoontes kõigi meditsiinis kasutusel olevate testidega, tuleks järgida põhimõtet, et testitakse siis, kui sellest midagi sõltub. Näiteks raviotsused või edasine käitumine.

Viirusevastane ravi on olemas gripi ja COVID-19 jaoks. Mõlema haiguse puhul on konkreetselt defineeritud riskigrupid, kellele on ravi näidustatud intensiivravi vajava ja surmaga lõppeva haiguse ära hoidmiseks ning kellel oleks seega võimalikult kiiresti vajalik korrektne diagnoos kätte saada.

Samuti näiteks olukordades, kus enesetunne on veidi kehv, aga tahaks minna pulma või vanaema sünnipäevale. Sellises olukorras tõenäoliselt positiivne kiirtesti muudaks plaane ja testimine on igati põhjendatud. Kuigi mitte ühegi viirusega ei tohiks käia seltskonnas, siis gripi, COVID-19 ja RS-viirusega tuleks eriti ettevaatlik olla. Need on peamised, mis viivad inimesi haiglasse ja surnukuuri.

Kui olen puutunud kokku viirushaiguses inimesega, siis millise aja jooksul peaksid haigestudes sümptomid avalduma?

Hingamisteede viiruseid on mitmeid erinevaid ja igaühel neist on mitu või mitukümmend alavarianti. Kokku on umbes 200 erinevat köha-nohu-palavikuga kulgevat viirust. Ühte kindlat reeglit 200 erineva tekitaja kohta arusaadavalt öelda ei ole võimalik. Tavaliselt on peiteaeg 1-5 päeva, samas läkaköhal, tuulerõugetel ja leetritel kuni 21 päeva ja nakkuslikul mononukleoosil isegi 4-6 nädalat.

Üldjoontes ei ole hingamisteede viirused nakkusohtlikud kogu haige olemise aja. Nakkusohtlik periood algab umbes 1-2 päeva enne haigusnähtude teket. Sellel ajal inimene ise veel ei teagi, et ta on nakatunud. Kestab tavaliselt umbes kolm esimest haiguspäeva, harvem kuni nädala.

Kas nohuga kaasneva turse, mis tekitab umbes lõõride, pea ja kõrva valu, vastu võib võtta turset alandavaid allergiaravimeid? Millal võib võtta Sudafedi tabletti?

Nina ülemiste hingamisteede keskne sõlmpunkt on ühendused alumiste hingamisteede, suu, kõrvade, ninakõrvalkoobaste ja silmadega. Nohuga kaasnev turse lööb kõik need ühendused kinni ja on üks peamine põhjus, miks võivad tekkida lihtsatele viirushaigustele tüsistused, nagu keskkõrvapõletik või ninakõrvalkoobaste põletikud. Seega on nohu korral turse leevendamine ülioluline, et nina ühendused kõik võimalikult hästi toimiksid ja tüsistusi ära hoida.

Turse alandamiseks tuleb kasutada seda, mis aitab. Sageli on inimestel kujunenud selleks isiklikud eelistused. Mõni armastab nina loputamist füsioloogilise või hüpertoonilise lahusega (füsioloogilisest suurema soolakogusega lahust), mõni aurutamist või ninaloputuskannu või -loputusmasinat.

Spetsiaalselt turse leevendamiseks on mõeldud ksülometasoliini, oksümetasoliini või pseudoefedriini sisaldavad ravimid ja on täiesti maitse asi, kas kasutada neid ninapihuse, ninatilkade või tableti kujul. Tursevastaste ravimite kasutamise aeg peaks piirduma maksimaalselt nädalaga, pikem kasutamine kurnab limaskesta ja võib tekitada nohurohust sõltuvust.

Allergiatablettidel on kerge limaskesti kuivatav kõrvaltoime, aga need ei võta maha ninalimaskesta turset ega vähenda sekreedi teket. Lastel ei kiirenda need ravimid paranemist ega vähenda eritist ninast. Teisalt võivad allergiaravimid ka erituvat lima sitkemaks ja raskemini välja nuusatavaks muuta. Seega ei ole need nohu ravi esimene valik. Iseenesest on tegemist võrdlemisi ohutute ravimitega ja kui patsient on veendunud, et need nohu korral tema enesetunnet leevendavad, siis päris keelatud kasutamine ka ei ole.

Kas nohu puhul tuleb hoiduda piimast ja piimatoodetest, kas need teevad nohu hullemaks ja limarohkemaks?

Piima ja lima tekkimise omavahelisi seoseid on põhjalikult uuritud. Kui inimene usub, et piim hingamisteedes lima tekitab, siis ta seda ka rohkem tunnetab. Ninas toodetava eritise hulka piima tarbimine ei mõjuta. Mõnes peres on hingamisteede viirushaiguste puhul kasutusel soe piim meega. Seega kellele maitseb ja enesetunnet parandab, võivad rahulikult selle tarvitamisega jätkata.

Kas ninakoopaid tasub soojendada kuumade keedumunade või soolakotikestega?

Ninakõrvalkoobaste põletiku korral võib soojendamine aidata sekreeti vedelamaks muuta ja mõnikord tõepoolest leevendab enesetunnet. Teisalt aga võib soojendamine süvendada turset ninas ja halvendada ninakõrvalkoobaste ühendust välismaailmaga (ninaga) ja seega hoopis enesetunnet kehvemaks teha. Soojendamist võib proovida ja enesetunde põhjal otsustada edasise kasutamise üle. Soojendamiseks sobivad ka soojakotid, nii ei pea selleks ilmtingimata toitu kasutama.

Meie peres kasutati minu lapsepõlves sinist lampi kui kõrv valutas. Kas sellest ka päriselt mingit kasu oli?

Kui ma õigesti olen aru saanud, oli „sinine lamp“ hõõglamp sinise klaasiga, mille ümber oli reflektor. Nähtav sinine valgus 400-470nm lainepikkusega omab tõepoolest mikroobe hävitavat mõju. Nahapinnale lastav sinine valgus keskkõrvani aga kuidagi ei ulatu.

Teine moment on hõõglambist eralduv soojuskiirgus, mis on üpris märkimisväärne. Tänapäeval keskkõrvapõletikuga soojendamist ei kasutata. Eeskätt on oluline tursevastane ravi, et maksimaalselt taastada toimiv ühendus nina ja keskkõrva vahel. Tänu sellele toimub normaalne keskkõrva ventilatsioon ja põletikuline sekreet pääseb keskkõrvast läbi nina välja.

Milliseid vitamiine tasub lisaks C- ja D-vitamiinile veel võtta, et viirushaigustesse nakatumist ennetada?

Kummalgi neist vitamiinidest (ega ka mingitel muudel vitamiinidel ega toidulisanditel) pole veenvalt näidatud viirushaigustesse jäämist vähendavat mõju. Seega pole sellisel eesmärgil nende tarvitamisel mõtet. D-vitamiini võib profülaktilises koguses (lastel ja täiskasvanutel 400 ühikut päevas, eakatel 800 ühikut päevas) tarvitada septembrist aprillini, et vältida D-vitamiini puudust. Muid vitamiine peaks saama normaalsest söögist. C-vitamiini leidub väga paljudes toitudes, viis peotäit erinevate värvidega puu- ja köögivilju peaks vajaduse kenasti ära katma.

Viirushaigustesse nakatumist vältivat mõju on teadusuuringutes leitud mõõdukal kehalisel treeningul, päikesevalguse käes viibimisel, rohelise tee joomisel ja emotsionaalsel toetusel. Imikute rinnapiimaga toitmisel on kõhuviiruste eest kaitsev mõju.

Kuidas hoiduda haigestumisest või seda vähendada? Kodus on kaks lasteaialast, kes on alatihti haiged.

Lisaks eelnevale loetelule on kõige elementaarsemad nakkuse leviku tõkestamise meetmed:

  • haigena koju jäämine,

  • köha ja aevastamise etikett. Suu ette käib küünarliigese piirkond, mitte peopesad. Kui juhtumisi on aevastus pihku sattunud, tuleb kohe käsi pesta.

  • kätepesu,

  • vaktsineerimine. Lisaks tavalistele riikliku kalendri vaktsiinidele ka tasulised vaktsiinid näiteks gripi, pneumokoki, tuulerõugete, COVID-19 vastu.

Olen kuulnud, et koola joomine võib aidata kõhuviirust ennetada, kui seda õigel ajal tarvitada. Kas selles väites on ka mõni tõetera?

See on müüt. Kui ma oleks Coca-Cola müüja, siis ma kindlasti oleks huvitatud selle müüdi elus hoidmisest. Coca-Cola ei omanud mikroobidevastast mõju isegi sellises katses, kus äädikas, oliiviõli ja punane vein mikroobe mõnevõrra hävitasid. Väga suhkrurohked joogid võivad hoopis osadele batsillidele toiduks olla ja kõhulahtisust süvendada.

Kas kõhuviirus võib levida ka õhu kaudu või on tõenäolisem saada see puutenakkusena?

Domineerivalt on tegemist ikkagi nn mustade käte haigustega, kus nakkustekitajad süüakse suu kaudu sisse kas mustadelt kätelt, saastunud joogivee või toiduga. Rotaviirus on äärmiselt nakkav ja arvatakse, et võimalik on ka levik saastunud vedelikupiiskadega, mis õhku paiskuvad näiteks tualetist või oksendamisel. Kindlasti ei ole õhu kaudu levik kõhuviiruste peamine levikutee.

Mida tuleks teha kui olen haige ja perearsti kätte ei saa?

Perearstikeskuste töökorraldus on erinev. Mõnel pool saab kasutada elektroonseid sidevahendeid, nagu tavaline e-mail või tavalisest kõvema turvalisuse tasemega e-perearstikeskus, perearst24.ee, Leia (e-visiit) ja eelvisiit. Mõnel pool on korraldatud hiljem tagasi helistamise süsteem.

Üldreegel on, et esmaspäeva hommikuti on helistajaid kõigis perearstikeskustes väga palju, pärastlõunastel aegadel jääb kõnede vool juba rahulikumaks. Kui haigestute nädalavahetusel, mil perearstikeskus ei tööta, aga on vaja tervisenõu või alustada töövõimetuslehte, saab abi perearsti nõuandeliinilt 1220. Vajadusel dokumenteeritakse haigestumise asjaolud terviseportaali (endine Digilugu) ja selle põhjal saab perearstikeskuses juba nädala sees töövõimetuslehe vormistada.

Kuidas hinnata viirushaiguse tõsidust? Millal pöörduda perearsti poole, millal EMOsse?

Üldjoontes on pereõde piisavalt pädev spetsialist ülemiste hingamisteede viirushaigustega tegelemiseks. Mõnel puhul, näiteks retseptiravimite vajadusel, on täiendavalt kõrvale vaja perearsti. EMOsse peaks jõudma selliste seisunditega, mis võivad olla eluohtlikud või vajada haiglaravi. Selleks on õhupuudus, millega ei saa täislausetega rääkida, huulte või näo sinakus, krambid, teadvushäired, minestus. Samuti kui tekib palavikuga koos väikesi sinikaid meenutav nahalööve, mis ei kao klaasiga peale vajutamisel.

Eesti perearstide seltsi kodulehel patsientidele mõeldud infomaterjalide alt võib leida ka soovitused, millal pöörduda perearsti poole ja millal EMOsse.

Millal tuleks laps koolist või lasteaiast koju jätta? Millal võib tagasi kollektiivi naasta?

Koju tuleks jätta laps, kellel on palavik, kes on haiguse tõttu nõrk, jõuetu, loid, kellel kuskilt valutab või kellele on vaja rohtu anda. Samuti laps, kes oksendab või kellel on kõht lahti.

Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid on kõige nakkusohtlikumad 1-2 päeva enne haigestumist ja 3-5 esimest haiguspäeva. Sellel ajal võiks lapsi kodus hoida. Kui nakkusohtlik periood on möödas, lapsel pole palavikku ja ta on rõõmsameelne, aktiivne, jaksab lasteaia- või koolipäeva teiste lastega samas tempos kaas teha, ei ole taandumisjärgus nohu või jääkköha kollektiivi viimisel takistuseks.

Jääkköha võib pärast ägedat haigestumist kesta kuni kaheksa nädalat ja selle aja jooksul kõiki lapsi kodus hoida ei ole realistlik. Kui vanem kahtleb, kas last kollektiivi viia või mitte, võib konsulteerida pereõe või perearstiga.

Eesti perearstide seltsi kodulehel patsientidele mõeldud infomaterjalide alt võib leida ka soovitused, millal jätta laps lasteaiast koju.