Oksendamist põhjustav noroviirus nakatab kogu pere, enim võivad kannatada mehed. Levivad ka teised viirused. Kuidas vältida tüsistusi ja millal pöörduda haiglasse?

Kevad on juba käes, kuid ägedad viirushaigused pole kuhugi kadunud. Haripunkt hakkab küll alates märtsist mööduma, kuid suurem haigestumine vaibub alles suvekuudel. Perearst selgitab, milline hingamisteede viirushaigus kulgeb kõhulahtisusega ja millal nõuavad sümptomid haiglaravi.

Ägedaid hingamisteede haiguseid põhjustavate viiruste levik hakkab kasvama septembris-oktoobris ning jõuab haripunkti veebruaris-märtsis. Viiruste leviku vaibumist võib oodata alles suvekuudel. Erinevaid hingamisteede nakkushaiguseid on üle 200. Kõige tuntumad neist on RS-, rino- ja adenoviirus, paragripp ja koroona. „Need kõik on sellised, mida perearstid nimetavad gripilaadseteks haigusteks. Tekivad palavik ja köha, mis teevad olemise väga ebamugavaks,“ ütleb perearst Eero Merilind. Haigus algab enamasti kinnise ninaga, mõne viiruse puhul võib kohe tõusta ka kõrge, üle 38kraadine palavik. Samuti võib tekkida kurguvalu, ärritus bronhides ja isegi kopsupõletik.

Apteegis müüdava koduse kiirtestiga saab tuvastada, kas tegemist on koroona, gripi või RS-viirusega. Oluline on kiirtest teha juhul, kui inimesel on nõrgenenud immuunsüsteem. Näiteks gripp kulgeb üldjuhul raskemalt ja kaasneda võivad tõsisemad tüsistused. Kui kiirtestiga on grippi haigestumine kindlaks tehtud, siis osatakse paremini ka oma tervist jälgida. „Enne gripihooaega tasub tõsisemalt mõelda, kas tahetakse nädal aega haigussümptomitega voodis olla või teha vastav vaktsiin,“ leiab perearst.