Kõht puhitab ja valutab ning alatasa tuleb joosta vetsu vahet. Mida teha kui stressirohke eksamiperiood tekitab kõhuprobleeme?
Eriti pingelisel ajal avalduv ärritunud soole sündroom ei ole vaid kõhuprobleem - olulist rolli selle tekkel mängib psühholoogia. Kuidas pääseda nõiaringist, kus stress tekitab kõhuprobleeme ja kõhuprobleemid stressi?
Ärritunud soole sündroom on soolestiku haiguslik seisund, mis tekitab kõhulahtisust ja – kinnisust, gaase ning valu soolestikus. „Teadaolevalt on sellest haigusest vähemal või suuremal määral mõjutatud iga kümnes inimene üle maailma. Levinumad vaevused on gaasid, puhitus, valu alakõhus ja tavaliselt kõhulahtisus, kuid mõnikord võib olla ka vastupidine, pidev kõhukinnisus. Suureneb vajadus päeva jooksul roojata ja võib esineda ka tahtmatut roojamist,“ kirjeldab BENU farmatseut Lauri Baar ebameeldivat terviseprobleemi.
Arvatakse, et ärritunud soole sündroomi puhul ei ole tegu üksnes kõhuprobleemiga, vaid tähtsat rolli mängib ka psühholoogia ning see kuidas kõhu- ja ajunärvid omavahel suhtlevad. „Kui nende vaheline infokulg on häiritud, tekivad ka seedeprobleemid.“
Baar lisab, et ärritunud soole sündroomi on raske ära tunda, sest esialgu võib tunduda, et tegu on lihtsalt seedeprobleemiga. Haigusele võib viidata vaevuste pikaaegne esinemine. „Üldjuhul paranevad kõhuprobleemid mõne päevaga, kuid ärritunud soole sündroom võib kesta ka aastaid, mõnikord võib tegu olla ka elukestva vaevusega.“
Enim puudutab ärritunud soole sündroom keskealisi ja vanemaid, kergema kuluga esineb probleemi ka noortel. „Naistel esineb ärritunud soole sündroomi rohkem, kui meestel. Üldjuhul on juba diagnoosi saanutel meeles, et vaevused olid tekkinud juba noorelt, kuid need ei esinenud nii tihti ja olid kiiresti mööduvad,“ räägib Lauri Baar.
Kevad ja eksamiperiood võivad tekitada tugeva stressireaktsiooni
Eksamid on inimeste jaoks olulised verstapostid elus, seega on loogiline, et nad tekitavad päris tugevat stressi, kirjeldab Baar. Samuti tekitavad kevadeti pinget pikenenud valge aeg ja soov üha rohkem korda saata, mis tingib liiga vähese puhkuse. Ka kantakse vähem katvaid ja kihilisi riideid, millega omakorda võib kaasneda kehakuvandiga seotud pinge. Baari sõnul seisavad sellise murega silmitsi lausa 50% inimestest.
„Eelnevast võib järeldada, et kuna keha stressitase tõuseb ja ärritunud soole sündroomi esineb rohkem stressi- ja ärevusseisundis, siis suurenevad ka sellest tingitud vaevused nagu kõhuvalu, gaasid ja tihe tualetikülastus. Tegu on päris halva nõiaringiga, sest stress tekitab soolestikuprobleeme ja soolestikuprobleemid tekitavad stressi,“ kirjeldab Baar.
Farmatseudi sõnul on oluline leida tasakaal positiivse ja negatiivse stressi vahel. „Positiivne stress on seotud õnnelike tegevustega ja tunnetega, ambitsiooniga millegi tegemiseks ja saavutamiseks, negatiivne stress on seotud raskustega elus, traumade ja kaotustega. See mõjutab kas inimene on depressioonis ja kurnatud, õnnetu. Ärritunud soole sündroomi korral tekitab probleeme negatiivse stressiga seotu, nii pikemaaegsem üldine depressioon kui ka elus lühiajaliselt ettetulevad probleemid ja hirmud,“ selgitab Baar.
Puhkus, meeldivad tegevused ja ravimtaimed kui leevendus
Kõige parem stressileevendus on puhkus ja endale meeldivad tegevused. „Tähtis on ka korralik toitumine, et kehal oleks kõik toitained ja vitamiinid, mineraalained olemas, et kehaomased protsessid ja aju töö toimiks optimaalselt. Seega tuleks esmalt leida aega söömiseks ja puhkuseks, ehk eksamiteks valmistumine tuleks ajaliselt jagada õppimis- ja puhkamisaegadeks, panna endale ajalised eesmärgid,“ toonitab Baar.
„Kui tõesti pinge muutub liiga suureks, võib puhkamiseks või närvide rahustamiseks kasutada erinevaid ravimtaimi. Alustada võib näiteks palderjanist ja vajadusel kasutada erinevate taimede kombinatsioone, näiteks humalat, melissi ja palderjani koos. Täpsema info jaoks tasuks konsulteerida apteekriga, et leida hetkeseisundile parim kombinatsioon,“ annab apteeker nõu.
„Lisaks võib lisaenergia jaoks lühiajaliselt kasutada toniseerivaid taimi, nagu kuldjuure- või zenzenni ekstrakt. Tarvitada kognitiivseid võimeid ehk aju tööd parandavaid preparaate, näiteks täiendavalt B-grupi vitamiine, letsitiini, erinevaid taimseid preparaate (korditseps, hõlmikpuu, uinutav juustumari jne.),“ kirjeldab Baar.
Baar tõdeb, et ka füüsilisel tegevusel on stressi leevendamisel väga suur roll. „Meditatsioon või jooga võivad olla abiliseks meeleolu paremal reguleerimisel ja arusaamisel, kuidas lõõgastuda, kuid tegelikult aitab iga füüsiline tegevus, selleks võib olla isegi vaikselt jalutamine või endale meeldiva füüsilise töö tegemine. Lisaks sellele, et paraneb keha füüsiline võimekus, aitab liigutamine millelegi muule keskenduda, ehk vähendada muremõtteid või üleüldist liigset mõttemüra.“
Kaardista, millised stressorid ärritunud soole sündroomi võimendavad
Ärritunud soole sündroom on füüsiliste- ja psühholoogiliste protsessidega seotud haigus, seega on väga tähtis katsetada, millised stressorid seda võimendavad või leevendavad. „Oma keha kuulamine mängib väga suurt rolli ja tuleb hakata katsetama nii toitumise kui ka meele lõõgastamisega, leida endale sobiv dieet, füüsiline tegevus ja sobiv töö/puhkuse tasakaal. Võimalusel katsetada erinevate toidulisanditega ja rääkida arsti ja apteekriga oma probleemist,“ tõdeb farmatseut.
Ärritunud soole sündroomi puhul tuleks Baari sõnul ka toitumist jälgida ja muuta vastavalt sellele, kuidas probleemid väljenduvad. „Kui väljaheide on väga limane, vedel ja toimub tihedalt, siis tuleks menüüs vähendada kiudaineterikkaid ja kiirelt energiat andvaid toite, väga töödeldud toitaineid (poolfabrikaadid), ning proovida harvemini süüa. Vastupidisel juhul, kui kõht on tihti kinni, siis süüa just tihedamini ning kiudainerikkamaid toite, häid rasvu nagu kalaõli ja muud küllastumata rasvhapped,“ loetleb Baar ja lisab, et kindlasti tuleks mõlema variandi korrall jälgida, kuidas mõjutavad haiguse kulgu karboniseeritud joogid, vürtsine toit ja stimulandid ja vajadusel nende osakaalu dieedis korrigeerima.
Nõu annab FODMAP-ravidieedi spetsialist Taivi Aun.
Närviline elu ja kaootiline toitumine kurnab nii vaimu kui ka keha. Ühe levinud tagajärjena võivad tekkida pidevad kõhuvaevused – ärritunud soole sündroom.
Turisminduses töötav Laura (45) ei tea, kui kaua ta on ärritunud soole sündroomiga elanud, sest igast kõhuvalust ju numbrit ei tee. Kõht on Laural aga tihtipeale valutanud. Lapsena puudus ta sageli koolist, sest ei suutnud kõhuvalu tõttu voodistki tõusta. „Enne eksameid või üldse mõne uudsema olukorra eel kõhus alati keeras, aga see on ju normaalne,“ sõnab ta...
