Eestis loodud rinnahoidja toetab rinnavähi seljatanud naisi, sobides kandmiseks pärast rinna rekonstruktsiooni
(3)Oktoober on rahvusvaheline rinnavähi vastu võitlemise ja teadlikkuse tõstmise kuu ning Eesti päritolu ettevõte tutvustas täna maailmas ainulaadset ja innovaatilist rinnahoidjat, mis sobib rinnavähi ravi järel rinna rekonstruktsiooni läbinud naistele.
Symmetrista asutaja Merlin Seeman rõhutas, et rinnavähi ennetuse ja ravi kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka naiste enesetundele ja heaolule, kui raske haigus on seljatatud ja vähiravi on lõppenud. „Rindade rekonstruktsioon toob paraku leevenduse kõrval tihti ka uusi igapäevaseid väljakutseid ning raske haiguse seljatanud naine võib silmitsi seista rindade asümmeetriaga, millel on oluline mõju tema enesekindlusele ja elukvaliteedile. Seetõttu on meie eesmärk pakkuda naistele rinnahoidjat, mis lubab tunda end naiselikult ja mugavalt igas olukorras iga päev,“ ütles Seeman.
Signature-nimeline rinnahoidja on disainitud põhjaliku mõõtmis- ja uurimistöö ning prototüüpimise tulemusel ning sobib igapäevaseks kasutamiseks naistele, kes on pidanud rinnavähi ravi osana läbima lumpektoomia või mastektoomia ning kelle rinnad on uuesti üles ehitatud. Toode sobib ka nendele naistele, kellel on säilinud osa loomulikust rinnakoest.
Rinnahoidja tootmisprotsessis on kasutusel vormid, mis võtavad arvesse naise anatoomiat ja rinna suuruse erinevaid variatsioone. Koostöös Saksamaa tootjaga arendatud tehnoloogia võimaldab toota rinnahoidjaid, kus üks korv, kas parem või vasak on 2, 3, 4, 5 ning tulevikus isegi kuni 7 numbri võrra suurem. Kusjuures visuaalselt ei ole võimalik korvide suuruse erinevust tuvastada. Rindade asümmeetria võib lisaks olla ka kaasasündinud või tekkinud hormonaalsete muutuste ja imetamise tagajärjel.
Rindade asümmeetria on levinud eripära - uuringufirma Norstat poolt Ühendkuningriigis läbiviidud küsitluse tulemusest selgus, et 740st küsitletud naisest vanuses 18-83 esineb rindade asümmeetria 25% ehk 188 naisel.
Teadussaate „TeadusEST“ jaoks, mida Piret Järvis-Milder ERRis juhib, on ta end kurssi viinud personaalmeditsiini teemadega. Kui tal tekkis võimalus teha rinnavähiriski geenitest, siis haaras ta sellest kohe kinni. Sellist tulemust ta aga küll ei osanud oodata.
Pole vist palju neid, keda poleks vähk kas lähemalt või kaugemalt puudutanud. Enamikus peredes on keegi selle tõvega võitlema pidanud. Raske on tulla toime hirmu, teadmatuse, tabude ja valeinfoga. Ja seda, kuidas ümbritsevad inimesed ohtliku tõvega võitlejat toetama peaksid, ei õpetata kuskil. Merike Värik on nõustanud vähipatsiente juba 12 aastat. 14 aastat tagasi oli ta ise üks neist, kes sellist abi ja tuge vajas.
„Me oskame hinnata tervist alles siis, kui seda enam pole,“ tõdeb rinnavähki põdenud Kadri Villemson (41). Praegu on ta analüüside järgi vähist vaba, kuid üleöö menopausi esile kutsunud hormoonravi tõi kaasa põrgulikud kõrvalmõjud.
Spordilembene Maire Joost (66) ei kavatsegi pensonipõlve diivanil teleka ees veeta. Nooruses tippsporti teinud kergejõustiklane annab nüüd kuldses eas varvastele valu rahvaspordiüritustel. Kaheksa aastat tagasi järjekordsel maijooksul osaledes põikas ta läbi mammograafiabussist ja see päästis tema elu.
Nadežda Martysevich-Tali oli 18-aastane, kui tal avastati rinnas fibroadenoom. See on piimanäärmes esinev healoomuline kasvaja. Moodustis eemaldati ja rohkem noorel naisel kaebusi ei olnud. Kui Nadežda sai esimest korda emaks ja imetamisaeg möödus, kahanes tema partii märkimisväärselt. Et plaanis oli veel lapsi saada, lükkus mõte rinnaimplantaatide paigaldamisest edasi. „Siis aga sain aru, et niipea seda teist last veel ei tule, ja otsustasin rinnasuurenduse ette võtta,“ meenutab Nadežda 12 aastat tagasi alguse saanud kannatuste rada.
