Arstid hakkavad rinnavähi diagnoosi saanutele jagama informatiivseid lootuselilli, kus on ka teiste patsientide julgustavad sõnad
(5)Täna, 15. oktoobril, tähistatakse üle maailma Rinna Tervise Päeva, mille eesmärk on pöörata tähelepanu rinnavähile. Alates tänasest saavad esmakordselt diagnoositud rinnavähi patsiendid oma raviarstilt lootuselille karbi, mis julgustab, jagab infot, sisaldab teiste patsientide toetavaid sõnumeid ning on mõeldud patsienti saatma kogu tema vähiravi teekonnal.
„Rinnavähi diagnoos on valus, stressirohke ja hirmutav kogemus, millega ükski naine ei taha kokku puutuda, kuid ometi on rinnavähi juhtumite arv aasta-aastalt aina kasvamas,“ tõdes Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloog doktor Kersti Kallak. Tema sõnul ei mõjuta rinnavähi diagnoos üksnes füüsilist tervist, vaid avaldab sügavat mõju ka patsientide vaimsele heaolule.
Eestis pöörab rinnavähi diagnoos igal aastal ligi 800 naise elu pea peale. Selleks, et pakkuda diagnoosi saajatele emotsionaalset tuge ja anda neile haiguse vastu võitlemiseks jõudu ning motivatsiooni, lõi Roche Eesti koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogide ja patsientidega lootuselille karbi, mis on esmakordselt rinnavähi diagnoosi saanud patsientidele keerulisel teekonnal toeks ja abiks.
„Mul ei lähe meelest ühe rinnavähi diagnoosiga patsiendi sõnad, et vähk on diagnoos, mis tõmbab ka tugevamad isiksused põlvili, jättes alles vaid hirmu, teadmatuse ja riismed elatud ajast. Hirmu ja teadmatuse vähendamiseks algatasimegi toetuse ja lootuselille projekti,“ selgitas Roche Eesti esindaja ja projekti eestvedaja Anu Vuks. „Eelkõige on see emotsionaalseks toeks, et aidata patsientidel rasketel hetkedel säilitada lootust ja positiivset ellusuhtumist.“
Lootuselille karbi puhul on tegemist käsitsi volditud lillega, mis asetseb pappkarbis. Selle saaja leiab karbist rinnavähiga võidelnud naistelt toetavaid ja julgustavaid sõnumeid ning viiteid, kust saab praktilist infot rinnavähi, selle ravivõimaluste, elustiilisoovituste ja toetusgruppide kohta. Lillekarbi annavad arstid patsientidele hetkel, kui nad saavad rinnavähi diagnoosi.
Doktor Kallaku sõnul ei suuda äsja rinnavähi diagnoosi saanud patsiendid tihtipeale onkoloogi esimesel vastuvõtul kõiki mõtteis keerlevaid küsimusi esitada ning olulisi vastuseid meelde jätta, sest diagnoosi saamisega kaasnenud šokk on alles liiga suur. „Lillekarp aitab meil anda patsiendile koju kaasa vajaliku informatsiooni ja teiste patsientide julgustava toe,“ ütles Kallak.
Arsti sõnadega nõustus ka mitu aastat tagasi haigestunud Egle Kõiv, kes tõdes, et rinnavähi diagnoos on naisele elumuutev hetk. „Kogu esimese nädala vältel otsisin internetist infot, mis minuga toimub, mis edasi saab ning üritasin leida omasuguseid, kes mind mõistaksid,“ rääkis Egle. Sellest kogemusest ajendatuna otsustas ta patsiendina panustada ka lille loomisesse.
Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja, mille diagnoosimiste arv on jätkuvalt tõusuteel. Rinnavähi diagnoosi saab Eestis enam kui 800 naist ja 5-6 meest aastas.
Rinnavähi varajaseks avastamiseks on oluline osaleda sõeluuringutel ning pöörata tähelepanu võimalikele ohumärkidele, sh muutustele rinna kujus, suuruses või nahavärvis; sõlmedele või tihenditele rinnas; rinnanibu või naha sissetõmmetele; rinna punetusele ja suurenenud kaenlaalustele lümfisõlmedele.
Teadussaate „TeadusEST“ jaoks, mida Piret Järvis-Milder ERRis juhib, on ta end kurssi viinud personaalmeditsiini teemadega. Kui tal tekkis võimalus teha rinnavähiriski geenitest, siis haaras ta sellest kohe kinni. Sellist tulemust ta aga küll ei osanud oodata.
Pole vist palju neid, keda poleks vähk kas lähemalt või kaugemalt puudutanud. Enamikus peredes on keegi selle tõvega võitlema pidanud. Raske on tulla toime hirmu, teadmatuse, tabude ja valeinfoga. Ja seda, kuidas ümbritsevad inimesed ohtliku tõvega võitlejat toetama peaksid, ei õpetata kuskil. Merike Värik on nõustanud vähipatsiente juba 12 aastat. 14 aastat tagasi oli ta ise üks neist, kes sellist abi ja tuge vajas.
„Me oskame hinnata tervist alles siis, kui seda enam pole,“ tõdeb rinnavähki põdenud Kadri Villemson (41). Praegu on ta analüüside järgi vähist vaba, kuid üleöö menopausi esile kutsunud hormoonravi tõi kaasa põrgulikud kõrvalmõjud.
Spordilembene Maire Joost (66) ei kavatsegi pensonipõlve diivanil teleka ees veeta. Nooruses tippsporti teinud kergejõustiklane annab nüüd kuldses eas varvastele valu rahvaspordiüritustel. Kaheksa aastat tagasi järjekordsel maijooksul osaledes põikas ta läbi mammograafiabussist ja see päästis tema elu.
Nadežda Martysevich-Tali oli 18-aastane, kui tal avastati rinnas fibroadenoom. See on piimanäärmes esinev healoomuline kasvaja. Moodustis eemaldati ja rohkem noorel naisel kaebusi ei olnud. Kui Nadežda sai esimest korda emaks ja imetamisaeg möödus, kahanes tema partii märkimisväärselt. Et plaanis oli veel lapsi saada, lükkus mõte rinnaimplantaatide paigaldamisest edasi. „Siis aga sain aru, et niipea seda teist last veel ei tule, ja otsustasin rinnasuurenduse ette võtta,“ meenutab Nadežda 12 aastat tagasi alguse saanud kannatuste rada.
