Meditsiinidoktorant Jandeh Jallow Oulu ülikoolist uuris oma väitekirjas ATH ohutegureid raseduse ajal ja varajases lapseeas. Jallow selgitas välja, kas rasedusaegne krooniline põletik ja stress, rinnaga toitmise kestus ning lapse isiksuseomadused või psühhiaatrilised haigused on seotud häire suurenenud riskiga lapsepõlves ja noorukieas. Uuringus jälgiti enam kui 9000 naist ja nende Soomes sündinud lapsi 18 aasta jooksul.

Uuringu järgi oli soovimatul rasedusel ja alla kolme kuu kestnud rinnaga toitmisel seos lapse ATH sümptomitega 8-aastaseks saades. Ema stress raseduse ajal ja alla kuue kuu kestnud osaline imetamine suurendas lapse riski haigestuda 16-aastaselt. Rinnaga toitmisel on oluline roll imiku aju arengus, märgitakse uuringus.

Noorukieas saadud ATH diagnoosi seostati ka lapse enda isiksusega. Sagedamini olid sellised noored seiklushimulisemad ja halvemate enesejuhtimisoskustega kui kontrollrühm. Samuti olid nad püsimatumad ja vähem kootööaltid kui samaealised, kel ei diagnoositud ATH-d.

Diagnoos täiskasvanuna

Kuna ATH diagnoosimine on keeruline, siis uurimistöö eesmärk oli leida võimalusi selle varajaseks tuvastamiseks.

Teadlikkus ATH-st on Eestis suurenenud alles viimastel aastatel, mistõttu saadakse diagnoos tihti täiskasvanueas. Samuti on diagnoosimine kaldu poiste poole. „Kui keegi ütleb märksõna ATH, siis tõenäolisemalt kangastub kuulajatel silme ette pilt umbes 7-aastasest poisiklutist, kes ei püsi paigal, on nähtavalt üleerutunud ning segab lakkamatult nii täiskasvanute kui ka teiste laste vestlusele vahele,“ kirjutab terapeut Ande Etti Tervis Plussi artiklis Mis iseloomustab tüdrukute ja naiste tähelepanuhäiret ning miks jäävad nad enamasti abita?

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire teema kütab kirgi. Enamasti on juttu sellest, mismoodi see inimese käitumises väljapoole paistab. Mis aga toimub ATH puhul ajus ja teistes kehasüsteemides, et mõned toimetused nii viltu veavad ning endas ja teistes segadust tekitavad? Terapeut Ande Etti jagab soovitusi, kuidas ATH-ga paremini toime tulla.