Kevadväsimus murrab diivanile? Lihtne nipp, kuidas ennast aktiivsemalt liikuma saada
(6)Teame, et liikumine on kasulik. Samamoodi nagu on kasulik tervislik toitumine, logelemine ja vanaemale helistamine. Aga kui me seda kõike teame, miks me siis nii ei tee?

Veerev kivi ei sammaldu. Statistika aga näitab, et sammal on vaikselt kasvama hakanud. Tervise Arengu Instituudi uuringus selgus, et füüsilise passiivsusega* kaasneb Eestis enam kui 40 000 haigusjuhtu ja 200 surma aastas. Arvude eesmärk ei ole sind hirmutada, vaid ausalt probleemile otsa vaadata.

Põhjusi, miks liikumist ei harrastata, võib olla mitmeid. Mõnikord pole liikuda lihtsalt võimalik, koduümbruses ei leidu vastavat võimalust või on elutempo tõttu liikumine viimane asi, mis mõttesse tuleb. Usun, et lugeja on nutikas ja igale takistusele leidub asjakohane lahendus. Tõsiasi on see, et liikumine taastab energiavarusid, muudab meeleolu paremaks ja vähendab stressi. Teisalt on tõsi ka see, et korilased ei käinud väljas sörkimas, vaid võimalusel hoidsid energiat kokku. Instinkt jõuvarusid säilitada on meile alles jäänud.
Liikumisviis peab olema sinu nägu
Kuigi muutumise tahe peab tulema inimesest endast, on kavalad teadlased ja praktikud välja mõelnud viisi, kuidas seda soodustada. Võta endale paber ja pliiats ning tee sinna neli kasti. Kastidele pane järgmised pealkirjad: lühiajaline kasu, pikaajaline kasu, lühiajaline kulu ja pikaajaline kulu. Seejärel kirjuta vastused, mis sulle liikumisharjumustega meelde tulevad, ja vaata, kas motivatsioon kasvas.
Harjumuse kujundamisel on oluline, et see oleks sinu nägu ehk kui sa parema meelega käiksid kiirema sammuga jalutamas kui jõusaalis, siis täpselt nii teegi! Muudatus ei pea olema suur, piisab, kui alustuseks valid liikuva trepi asemel seisva või lähed kodupeatuse asemel üks peatus varem maha. Mis kõige olulisem, pisimgi võit väärib tähistamist!
* Nädalas liigutakse keskmise koormusega vähem kui 120 minutit.