Eestis esineb sepsist enam kui 3000 inimesel aastas. Veremürgistus on eluohtlik haigus, mis ohustab eelkõige vanemaealisi ja krooniliste haigustega inimesi. Paraku on sepsise tekkimist raske ennetada. Seetõttu on oluline teada ja ära tunda sepsisele viitavaid ohumärke, sest ravi peab alustama nii ruttu kui võimalik.
Sepsis tekib organismi ülemäärasel või puudulikul vastureaktsioonil infektsioonile ehk nakkushaigusele. Nakkushaigus tekib siis, kui inimese kehasse tungib haigustekitaja, mis hakkab seal paljunema. Mõnel juhul võib haigustekitaja (bakteri või viiruse) toime olla nii tõsine või patsiendi vastupanuvõime nii nõrk, et tüsistusena tekib mõne elutähtsa elundi, näiteks südame, kopsude või neerude talitlushäire. Seda seisundit nimetataksegi sepsiseks. Selle raskeim vorm on septiline šokk, mis tähendab, et haigestunul on hoolimata ravist väga madal vererõhk ning organismi kudedes ei jagu tavapäraseks tööks vajalikul hulgal hapnikku ja toitaineid.
Mille tõttu võib sepsis tekkida?
Sepsis ja septiline šokk võivad olla paljude nakkushaiguste tüsistuseks. Nakkushaigustest rääkides tulevad küllap esmalt meelde ülemiste hingamisteede viirushaigused, näiteks koroonaviirus, rinoviirus, paragripp jt. Tartu ülikooli kliinikumi teadus- ja arendustegevuse juht doktor Joel Starkopf rõhutas, et ülemiste hingamisteede viirushaigused viivad väga harva sepsiseni. „Kui inimesel on aga kaasuvaid haigusi või nõrk immuunsüsteem, võib tal tekkida kopsupõletik, mis on kõige sagedasem sepsise põhjus,“ lisas anestesioloogia ja intensiivravi professor Starkopf. Sepsise põhjuseks võivad olla ka teised infektsioonhaigused: näiteks kõhunäärmepõletik, sapipõiepõletik või neeruvaagna põletik.
Sepsist ennetada on raske. Kõige olulisem on märgata selle ohumärke õigel ajal. Tasub teada, et sepsisest on ohustatud ennekõike eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed. Lisaks on suurem risk hiljuti operatsiooni või kirurgilise protseduuri läbi teinud patsientidel. Samuti neil, kellel on immuunsüsteem nõrgenenud näiteks suhkruhaiguse, kroonilise kopsu- või neeruhaiguse või pahaloomulise kasvaja tõttu, kes tarvitavad hormoonravimeid või immuunsust nõrgestavaid preparaate või kes on saanud keemia- ja kiiritusravi. Nende inimeste puhul peab olema tähelepanelik infektsioonile vihjavate sümptomite suhtes.
Mis on ühist lemmikloomahammustusel, kriimustusel, kopsu-, põie- või roospõletikul? Kõik need ja veel mitmed haigusseisundid võivad olla väravaks bakteritele, mis organismis veremürgistuse ehk sepsise tekitavad. Kõige tähtsam on probleem õigel ajal ära tunda ja abi otsida, sest kui koju olukorra paranemist ootama jääda, läheb asi vaid hullemaks...
Kuidas sepsist ära tunda?
Infektsioonhaigusega kaasneb tavaliselt palavik. See on organismi normaalne reaktsioon. Sepsist peaks aga kahtlustama hakkama siis, kui palavik on üle 38 kraadi või vastupidi, kehatemperatuur on alla 36 kraadi. Sellega kaasneb vähemalt üks allpool nimetatud sümptomitest:
• jõuetus, loidus;
• tavapärasest erinev käitumine, segasus (inimene ei saa aru, kes ta on ja kus ta on);
• hingeldamine;
• tavapärasest oluliselt kiirem pulss (üle 100 löögi minutis);
• tavapärasest madalam vererõhk (ülemine vererõhk alla 100 mm Hg);
• tavapärasest oluliselt väiksem uriinikogus vaatamata joodud vedeliku kogusele.
Parima ravitulemuse saavutamisel on oluline osa nii patsiendil, tema lähedastel kui ka tervishoiutöötajatel. Kui pereliige või kõrvalseisja ei oska seisundi ohtlikkust hinnata või esineb vaid üks-kaks sepsise sümptomit, tasub esmalt helistada perearstile või ööpäevaringsele perearsti nõuandetelefonile 1220.
Pane tähele! Kui lisaks kõrgele palavikule on pulss tavapärasest palju kiirem, vererõhk madalam, hingamine on muutunud kiiremaks ja raskemaks ning tekkinud on jõuetus, tuleb kindlasti helistada häirekeskuse numbrile 112 ja kutsuda kiirabi.
Kuidas sepsist ravitakse?
Kui sepsisekahtlusega inimene on arstide hoole alla jõudnud, tehakse sepsise diagnoosimiseks mitmesuguseid vereanalüüse. Need näitavad, kas organismis on põletik ja kas elundid töötavad nii nagu peab. Lisaks võetakse proove uriinist, rögast, mädast jne. See on vajalik, et selgitada välja nakkuse põhjustanud haigustekitaja ja valida selle vastu toimiv antibiootikumravi.
Kui sepsise või septilise šokiga patsient saab kiiret ja õigete meetmetega ravi, paraneb ta enamasti hästi. Pärast paranemist on oluline kohe alustada ka taastusraviga, sest intensiivravis veedetud aja jooksul on inimene tavaliselt voodis, see aga muudab lihased nõrgaks.
Küll aga võib paranemine olla keeruline näiteks mitut kaasuvat haigust põdeval ja vanemaealisel inimesel, kelle immuunsüsteem on nõrgem. Seetõttu võibki juhtuda, et vaatamata kiirele, efektiivsele ja õigeaegsele ravile ei ole võimalik inimelu päästa – sepsisesse suremus on suur, ulatudes kuni 40%-ni. Doktor Joel Starkopf rõhutas seetõttu veelkord, et kõige kurvema stsenaariumi ärahoidmiseks ongi oluline sepsisele viitavad märgid ruttu ära tunda ja alustada viivitamatult raviga. „Meie igapäevane praktika näitab, et kiire tegutsemise ja eesmärgipärase raviga õnnestub edukalt ravida paljusid infektsioonhaiged sõltumata nende vanusest,“ sõnas doktor Starkopf.
