Karuteene hammastele

Oma praktikas näeb Saarlo ka teisi levinud müüte, mis võivad hambaid pöördumatult kahjustada. Näiteks on ta näinud seedimise soodustamiseks joodavate happeliste jookide tagajärgi. „Mul on olnud mitmeid patsiente, kes on aastaid tarbinud hommikuti esimese asjana sidrunivett või mahla. Selle tagajärjel on hammast kattev email ära kulunud ja emaili all olev dentiin paljastunud,“ räägib ta sidrunivee söövitavast mõjust. Seetõttu muutuvad hambad väga tundlikuks ja kuna dentiin on hambaemailist tumedam ja kollasem, siis esteetiliselt ei ole enam hambad kaunid.

Paljud patsiendid kasutavad hammaste valgendamiseks pastasid ja pulbreid, mis sisaldavad jahvatatud sütt. „Sellised pastad on abrasiivsed ja need lihvivad hammast nagu liivapaber. Alguses on sel tõesti valgendav efekt, kuid jätkuval kasutamisel hakkab see kulutama hambavaapa ehk emaili,“ hoiatab Saarlo. Kuna vaaba kulumisel paljastub dentiin, mis on tumedam ja kollasem, võib lõpptulemuseks saada varasemast hoopis tumedama ja kollasema naeratuse.

Kas hea suuhügieeni hoidmiseks peaks nätsu närima?

„Pigem mitte või kui nätsu närida, siis üks-kaks minutit. Kui näts jääb pooleks tunniks või kauemakski suhu, võib lõualiigestele liiga teha. Värskendav ja happelisust tasakaalustav mõju on nätsul lühiajaline. Oma patsientidele soovitan ma pigem ksülitooliga pastille. Pastilli puruksnärimine võtab pool minutit. Pastill neutraliseerib suus happelisuse. Kui probleemiks on pidev halb hingeõhk, peaks selle nätsuga varjamise asemel külastama hambaarsti.“