Kokaiinisõltuvus tekib märkamatult. Psühhiaater: arvatakse, et probleemi pole, kui tarvitatakse ainult nädalavahetusel koos sõpradega

Pole enam mingi uudis, et narkootikumid kuuluvad pidutsemise ja vaba aja veetmise juurde. Millal muutub meelelahutuseks mõeldud tarbimine sõltuvuseks, räägib uimastisõltlastega töötav psühhiaater Kaiti Redlich.

Tervis Pluss kirjutas loo Eesti ärimehest Martinist, kes eduka fassaadi taga kannatas 20 aastat kokaiini- ja alkoholisõltuvuse all. Kokaiini tarvitamine sai alguse nädalavahetustel, et peale alkoholi veel miski tuju tõstaks ja pidusid pikendaks. Martin ja tema tutvuskond pole kindlasti erandid. Miks aga mõni tarvitaja jääb uimastisõltuvusse ja teine mitte? „Kõik oleneb sellest, mida me sõltuvuse all mõtleme,“ ütleb psühhiaater Kaiti Redlich. „Kui iga nädalavahetus ja pidu eeldab, et inimene peab kokaiini tarvitama, siis seal on sõltuvuse komponent juba sees. Põhiline ongi, kas ta suudab mõne kuu olla ka nii, et üldse ei tarvita.“

Kokaiinist ei teki nii selgeid füüsilisi võõrutusnähtusi, nagu näiteks alkoholi pikaaegsel tarbimisel. Seepärast ei tunne inimene ennast kainenedes füüsiliselt halvasti. Tihti arvatakse, et probleemi pole, kui ainet tarvitatakse ainult koos sõpradega nädalavahetuse pidudel. Nii võib sõltuvuse ring alata üsna märkamatult. Tegelikult ei panda tähele, et argipäevade enesetunne on varasemaga võrreldes muutunud: ollakse tujutu, ärritunud või depressiivne. Kokaiinisõltuvusele pole praegu asendusravi.