Üheks oma lemmik trenniriideks peab Maris Johaugi pikavarrukaga jooksupluusi. See on hingavast materjalist, mis imab liigse niiskuse ja nahk ei jää ebamugavalt märjaks. „Vihmaga panen peale õhukese veekindla jaki, muidu piisab ka paksemast vestist. Minu jaoks on ka väga oluline, et kõrvad ja kael oleks soojas. Mütsile eelistan peapaela ja kaela tõmban puffi,“ kirjeldab ta oma tavapärast jooksuriietust.

AT Sporti esindaja Merle Kale sõnul võimaldab kihiline riietus reguleerida kehatemperatuuri vastavalt vajadusele. Õhuke hingav aluskoht juhib niiskuse eemale, selle peale käib soe vahekiht. Pealiskiht kaitseb olenevalt ilmast nii tuule kui niiskuse eest. „Treeningriided võiksid olla niiskust imavast materjalist, sest see hoiab naha kuivana eemaldades kehalt higi ja niiskuse. Kui keha jääb märjaks, siis on oht haigestuda.“ Jahedama ilmaga tuleks pähe tõmmata müts või peapael, et hoida pea sooja, sest 50 protsenti keha soojusest väljub pea kaudu.

Riietumine oleneb ka sellest, kui intensiivselt treenitakse. Kui kavas on lühem ja intensiivsem treening, tuleks riietuda tavapärasest õhemalt. Eesti kliimas võiks arvestada siiski sellega, et alla 15 kraadise õhutemperatuuriga tuleks jooksma minnes kanda kahte kihti riideid. Üle 15 kraadise ilmaga piisab ühest kihist, milleks on näiteks pika või lühikese käisega särk.

Kõige olulisem on riietumise juures aga oma keha kuulata. „Kui tunnete, et hakkab liiga kuum või hakkate tavapärasest rohkem higistama, siis võtke mõni kiht riideid maha. Või laske kehal lihtsalt jahtuda. Oluline on meeles pidada, et iga inimese keha reageerib välistemperatuurile ja treeningule erinevalt. Seetõttu ei saa ainult sõbra või sõbranna riietumisest lähtuda,“ leiab Kale.

Jaga
Kommentaarid