Miks söövad eestimaalased viis korda vähem kala, kui peaks, ja kuidas mõjutab see tervist?
(5)„Ülemaailmselt ei tarbi 80% inimestest piisavalt oomega-3 rasvhappeid. Seetõttu kannatame sagedamini südamehaiguste, kõrgenenud vähiriski, psüühikahäirete, depressiooni, ateroskleroosi ja paljude teiste haiguste ja immuunprobleemide käes. Ja see pole nali – üksnes südame-veresoonkonna haigustesse suremuse poolest oleme meie, eestlased, EL-i antitopi esimestel positsioonidel, muudest haigustest rääkimata,“ ütleb farmatseut Kaidi Kukk.
Eksperdi hinnangul seisneb probleem teadmatuses – 23% Eesti elanikest näiteks ei oska nimetada ainsatki põhjust, miks oomega-3 on oluline. See on eriti väljendunud noorte seas – 34% 18–29-aastaste ja 21% 30–39-aastaste seas.
Pooled (54%) teavad, et EPA ja DHA (oomega-3 rasvhapetes sisalduvad rasvhapped) aitavad immuunsust toetada. Aga meie, eestimaalased, oleme muude aspektidega väga vähe kursis,“ lisab ta. Fjord Strongi tellitud Norstati oomega-3 uuringu kohaselt eestimaalastest vaid:
10% teab, et oomega-3 aitab normaliseerida vererõhku
9% teavad, et oomega-3 vähendab triglütseriidide taset veres
19% teavad, et oomega-3 alandab „halva“ kolesterooli taset veres
18% teavad, et oomega-3 pidurdab ateroskleroosi arengut
20% teavad, et oomega-3 vähendab insuldi ja infarkti riski
4% teab, et oomega-3 aitab võidelda arütmiaga
7% teavad, et oomega-3 aitab vähendada teatud vähivormide riski
9% teavad, et oomega-3 parandab nägemist
38% teavad, et oomega-3 parandab vaimset töövõimet ja keskendumisvõimet
10% teavad, et oomega-3 aitab raseduse ajal kaasa loote aju täisväärtuslikule arengule
Kahjuks ei taju me igapäevaelus oomega-3 defitsiiti. Tunneme end lihtsalt palju halvemini, kui võiksime. Eriti aastate möödudes, kuna sellel puudusel on kumulatiivne mõju. „See, mis algab kerge depressiooni või keskendumisraskusena, väljendub kesk- ja vanemas eas juba tõsiste psüühiliste probleemidena, südame- ja veresoonkonna- ning liigeshaigustena. Lisaks on mõned uuringud hakanud leidma seost oomega-3 puudulikkuse ja teatud tüüpi vähktõbede vahel. Omega-3 on meie jaoks oluline alates eostumisest, sest see aitab moodustuda ajul, närvisüsteemil ja nägemisorganitel ning toetab organismi kõrge eani välja,“ selgitab Kaidi Kukk.
Omega-3 päevane norm on 1000 mg ja kõige paremad toidud, kust seda saada, on järgmised:
Atlandi lõhe – 1,29–1,38 EPA/DHA 1 portsjoni (75 g) kohta
Kasvanduses kasvatatud lõhe – 1,61–1,77 EPA/DHA 1 portsjoni (75 g) kohta
Heeringas – 1,6 EPA/DHA 1 portsjoni (75 g) kohta
Küpsetatud forell – 0,66–0,74 EPA/DHA 1 portsjoni (75 g) kohta
Tursk – 0,11 EPA/DHA 1 portsjoni (75 g) kohta
Angerjas – 0,11 EPA/DHA 1 portsjoni (75 g) kohta
Karpkala – 0,56 EPA/DHA 1 portsjoni (75 g) kohta
Munad – 0,07 EPA/DHA portsjoni kohta (2 muna)
Seega saab oomega-3 vajaliku koguse kätte, kui tarbida kaks korda nädalas vähemalt 180 – 200 grammi kala ja mereande. Taimsetest allikatest on kahjuks väga raske saada piisavalt oomega-3, kuna neis on vähe meile vajalikke happeid.
„Kahjuks ei ole piisava oomega-3 koguse saamine ainult toidust lihtne. Mitte kõik meist ei söö 400 grammi kala nädalas – keskmiselt tarbib eestlane vaid 70 grammi nädalas ehk 10 grammi päevas. Samuti peab arvestama asjaoluga, et kuumtöötlus vähendab oomega-3 imendumist. Toores lõhe sisaldab kaks korda rohkem EPA-d ja DHA-d kui küpsetatud lõhe. See tähendab, et kui sööte termiliselt töödeldud kala, siis pidage meeles, et saate sellest vähem toitaineid kui toorest kalast,“ selgitab ekspert. „Kui mõistate, et te ei saa oma menüüsse lisada piisavas koguses tooreid mereande, siis saab defitsiiti kompenseerida toidulisanditega. Valides kalaõli kapslitena või vedelal kujul, otsi apteegiriiulitelt võimalikult suure kontsentratsiooniga toodet,“ selgitab farmatseut ja lisab, et mida olulisemaks me oma tervist peame, seda rohkem peaksime tarbima DHA-d ja EPA-d.
Aastaid on kehtinud arusaam, et rasvarohke toit tõstab halva kolesterooli taset veres ning toob kaasa kiirelt kuhjuvad ülekilod. Toidurasvade liialdatult halb maine on toonud kaasa teise äärmusesse kaldumise ja nii pannakse ühte patta nii kasulikud kui kahjulikud rasvad. Ometi pole lugu sugugi nii mustvalge. Tegelikkuses on rasvad meie kehale väga olulised, küsimus on selles, millist tüüpi rasvu tarbida ja kui suurtes kogustes keha neid vajab.
Teadusuuringud näitavad, et küllastunud rasvhapete osakaalu vähendamine ja küllastumata rasvhapete osakaalu suurendamine toidus aitab tervist hoida. Eriti väärtuslikud on omega-3-rasvhapped (polüküllastumata rasvhapped), mida tüüpilise tänapäeva inimese menüüs napib.
