Koroona või gripp? Apteeker annab nõu, kuidas neid eristada
(6)Paraku ei näita viiruste hooaeg Eestis veel raugemise märke ja ümberringi on palju haigestumisi. Kuidas eristada sarnaste sümptomitega koroonat gripi viirustest ja kellel tasuks ennast vaktsineerida?
„Mõlema viiruse korral on levinumad iseloomulikud sümptomid ülemiste hingamisteede vaevused, köha, nohu ja palavik. Lisaks võib tunda üldist lihasnõrkust ja väsimust,“ ütleb Benu Pargi apteegi farmatseut Lauri Baar. Ühe erinevusena toob ta välja koroonaga kaasneda võiva maitse- ja lõhnameele või nende mõlema korraga kadumise. Alati see aga juhtuda ei pruugi. „Inimeste organismid reageerivad viirustele väga erinevalt, nii et kõige kindlam viis nende kahe viirushaiguse eristamiseks on teha test, kas siis arsti juures tehtav laboratoorne test või kodune kiirtest,“ kinnitab apteeker.
Koduse kiirtesti usaldusväärsuse tagab täpne juhendi järgimine
Koduse kiirtestiga saab inimene kõige mugavamalt ja kiiremini tuvastada, millise viirusega on tegu. Kuigi ükski test pole 100% kindel, siis tänapäevaste kiirtestide tulemused on reeglina tõesed. Kodune proov võetakse kas ninast või süljest.
Koduste kiirtestide usaldusväärsuse tagamiseks on kõige olulisem järgida väga täpselt tootjapoolseid ettekirjutusi. „Lugege kasutusjuhend alati enne tähelepanelikult läbi ja toimige täpselt nii, nagu juhendis kirjas on. Samuti tuleb enne testi tegemist veenduda, et see oleks säilitatud vastavalt pakendil olevatele juhistele, mitte asetada testi külmkappi jne,“ juhib Baar tähelepanu.
Korralik hügieen ja kaitsevahendid on jätkuvalt päevakorral
Koroona ja gripiviiruse leviku tõkestamiseks ja enda haigestumise ennetamiseks tuleks kasutusele võtta lihtsad võtted: korralik isiklik hügieen, ehk enda keha ja riiete puhastamine, regulaarne käte pesu ja desinfitseerimine ning kaitsevahendite kasutamine. Levinumateks kaitsevahenditeks on mask. Haigustunnuste ilmnemisel ja halva enesetundega tasuks kindlasti jääda koju, puhata ning tarbida palju vedelikku.
Väga tugevate sümptomite korral või juhul kui haigus kestab kaua tuleks kindlasti arsti poole pöörduda. Seda eriti riskirühma kuuluvatel inimestel. „Gripp või Covid-19 võivad teatud juhtudel põhjustada väga tõsiseid tüsistusi või isegi surma, nii et näiteks vanemaealistel ja väikelaste vanematel soovitan haigestumise korral igal juhul arsti poole pöörduda,“ rõhutab farmatseut.
Riskirühma kuuluvatel inimestel tasub end vaktsineerida
Kõige ettevaatlikum tasub koroona ja gripi viiruse suhtes olla riskirühma kuuluvatel inimestel, keda ohustab enim haigestumine, raskekujuline põdemine ja tõsisemad tüsistused. „Covid-19 ja gripiviirused ohustavad enim vanemaealisi, väikelapsi, rasedaid, kroonilisi haigusi põdevaid või immuunpuudulikkusega inimesi ja neid, kes töötavad või viibivad palju rahvarohketes kohtades,“ ütleb Baar. Igaüks saab oma riskirühma kuuluvust ise terviseportaalist kontrollida, kus kuvatakse ka personaalne vaktsineerimissoovitus.
„Mõlema viiruse puhul aitab raskelt haigestumise ja tüsistuste riski kõige rohkem vähendada vaktsineerimine,“ ütleb apteeker ja soovitab eriti riskirühma kuuluvatel inimestel seda tõsiselt kaaluda. Nii koroona kui ka gripi vastu on võimalik vaktsineerida osades apteekides ning riskirühma kuuludes on see tasuta. Täpsemat infot apteegis vaktsineerimise kohta leiab Eesti proviisorapteekide liidu kodulehelt.
