INTERVJUU | „Kui elad aastaid ärevusega, siis annab keha lõpuks alla.“ Stig Rästa pideva edulootuse tagajärgedest
(14)Laulukirjutaja Stig Rästa on olnud muusikaga seotud peaaegu kogu elu. Tervis Plussi podcast’is räägib ta muusika tegemisest ja sellest, kuidas ühel hetkel tema tervis täiesti alt vedas. Vestlust juhib Kadi Jaanisoo-Kuld.
Kas teekond selleni, et oled nüüd muusik, on olnud sirgejooneline?
Muusika sai alguse väga varakult kodust. Mu onu kinkis vennale kitarri ja lintmaki, läbi mille seda sai mängida. See oli minu jaoks nii huvitav. Sealt edasi hakkasingi vaikselt muusikat kirjutama. Sai selgeks, et see on midagi, mis mind huvitab ja millega tahan tegeleda.
Mis paneb sind muusikat tegema? Üks asi on see, et juba väikesest peale on sul muusika peas olnud. Kui palju on see seotud sinu sisemaailmaga?
Üks asi on see, kui sa tahad ja oskad muusikat teha. Teine asi on see, et iga kord kui ma arvuti avan ja hakkan uut lugu tegema, siis saan aru, kuidas dopamiini tase ajus tõuseb. Igapäevane muusikakirjutamise sessioon võib kesta lastega kodus olles 20 minuti kaupa, kuid vahel tunde. Võib öelda, et saan sellest ajule laksu või laengu. Olen võrrelnud seda protsessi arvutimänguga, sest mul on muusikat sama huvitav teha, kui mõnel arvuti- või telekamänge mängida. Või siis nagu programmeerijad, kes kui midagi valmis saavad tunnevad eriti head tunnet. Kui ma mõnele laulule keskendun neli-viis päeva, siis dopamiini laeng kaob ja ma näen lõpetamisega kurja vaeva.
