Vähki ennustav tehisintellekt ja rasvumist ohjeldav ravim. Olulisemaid terviseõppetunde 2023. aastast
(3)Terviseuudised vallutasid maailma sellelgi aastal. Tervis Pluss reastas mõned olulisemad õppetunnid, mille mõju võime tunda ka kaugemas tulevikus.
Elanikkonna rasvumine on üha suurem probleem. Seetõttu pole ime, et uudisekünnise ületas diabeediravim Ozempic. Ravimi üks kõrvalmõjusid on kaalulangus, mille tõttu on seda hakatud kasutama rasvumise raviks. Ka Eestis on ravimit just selleks välja kirjutatud. Kuna populaarset ravimit kimbutavad ülemaailmsed tarneraskused, on nii diabeetikutel kui ka rasvunutel mure, kas sobivas annuses ravimit ikka jätkub.
Ozempicu välja töötanud Taani ravimifirma Novo Nordisk on loonud uue ravimi Wegonvy just rasvumise raviks. Seda on saada USA-s ja piiratud hulgas Euroopa riikides. Mõlema ravimi toimeaine on semaglutiid. On avastatud, et Wegonvy võib osal inimestel vähendada südameinfarkti ohtu. Arvata võib, et rasvumist hakataksegi tulevikus ravima samalaadsete ravimitega.
Kuna ravimifirma ei suuda kasvavat nõudlust rahuldada, siis on levib mustal turul nii ehtsat kui ka võltsitud ravimit. Võltsingud võivad aga tekitada tõsiseid terviseprobleeme. Samuti üritatakse ravimeid apteekidest osta võltsitud retseptidega.
Eesti pole rasvumispandeemiast kõrvale jäänud. Loe lisaks >>> Eesti rahva tervis on ohus. 51% eestlasi on ülekaalulised või rasvunud, kuid ei leia endas jõudu seda muuta.
Koroonaviirus on endiselt siin
Ametlikult lõpetas maailma terviseorganisatsioon koroonapandeemia tõttu välja kuulutatud hädaolukorra alles mööduva aasta mais. Eestis lõppes see juba aasta varem. See tähendas tervishoiuteenuse osutajate naasmist tavapärasemate tegevuste juurde. Tollal ütles terviseameti peadirektor Birgit Lao, et edaspidi lasub suurem vastutus inimestel endil. Alates pandeemia algusest 30. jaanuaril 2020 kuni hädaolukorra lõpetamiseni 5. mail 2023 nakatus Eestis 807 000 ja suri COVID-isse 3001 inimest.
Koroonapandeemia andis õppetunde, mida peame ka edaspidi arvestama. Samas pole koroonaviirus kuhugi kadunud, sest pidevalt tekib uusi tüvesid. Terviseamet hindab praegust levikut laialdaseks.
Kliimamuutus ja tervis
2023. aasta purustas senised kuumarekordid. Kliimamuutus on ilmne, kuid rohkem tuleb teada ka sellega kaasnevatest terviseriskidest. Ühest küljest ohustavad tervist kõrged temperatuurid, kuid levima võivad hakata ka uued haigused, mis muidu pesitsenud soojemas kliimas.
Alkoholi ohtlikkus tervisele
Eestis on alkoholisurmade statistika eriti masendav. Alkoholist põhjustatud surmajuhtumid sagenevad – 2022. aastal oli neid 753, kaks aastat enne seda 619.
Tehisintellekt tuvastab vähiriski
Palju on sellel aastal räägitud tehisintellekti ohtudest ja võimalustest. Meditsiinis on üks võimalus kasutada tehisintellekti vähiriski tuvastamiseks enne selle diagnoosimist. Selle edukust tõestati aasta alguses avaldatud uuringus.
Rahvusvaheline teadlaste grupp lasi tehisintellektil läbi töötada 8,6 miljoni taanlase 41 aasta jooksul kogutud andmed. Nende hulka olid peidetud 24 000 patsienti, kellel hiljem avastati kõhunäärmevähk. Selle kõrval analüüsiti ka kolme miljoni USA veterani andmeid, mis ulatusid 21 aasta taha.
Algoritm tuvastas kolm aastat enne tegelikku diagnoosi õigesti ligi 4000 inimese kõhunäärmevähi. Uuring näitab, et tehisintellekt võib kõhunäärmevähi riski ennustada sama täpselt kui geenitest. Kuna kõhunäärmevähk on haruldane, siis soovitatakse geneetilist sõeluuringut praegu ainult suure riskiga inimestele ja neile, kelle perekonnas on seda esinenud.
