Ilmunud on eriväljaanne Mees! Tervis Pluss veebi peatoimetaja: mehi tuleks nügida enda eest paremini hoolt kandma
(1)Novembris tähistatakse meeste tervise kuud. Selle eesmärgiks on parandada terviseteadlikkust ja nügida mehi enda eest paremini hoolt kandma. Tervis Pluss on eriväljaandes Mees pannud kokku lood, mis annavad hea pildi Eesti mehest ja tema tervisest.
Tervis Plussi missiooniks on tõsta terviseteadlikkust. Selleks oleme meeste tervise kuu tähistamiseks loonud eriväljaande Mees. Lugeda saab inspireerivaid kogemuslugusid meestest, kes on võtnud ette teekonna oma elu ja tervis korda saada. Eksperdid jagavad soovitusi, kuidas oma tervise eest hoolitseda.
Oma tervisemuredest ei kipu mehed väga rääkima – need jäetakse pigem enda teada ja arsti juurde jõutakse tihti liiga hilja. Vaadates numbreid, siis meeste oodatav eluiga on pea 10 aastat naistest lühem. Selleks, et meie isad, pojad, vennad, sõbrad ja partnerid kauem ja tervemana elaksid tuleb neid nügida tervisega tegelema. Samas see kõige olulisem otsus oma tervisest hoolida tuleb ikkagi ära teha meestel endil.
Võrreldes viimase paarikümne aastaga on meeste tervises toimunud siiski oluline muutus. Praegu elavad mehed kümme aastat kauem kui 1990ndatel. Tõeline madalpunkt oli 1994. aastal, mil oodatavaid eluaastaid oli meestel vaid 60,5 ja naistel 72,8. Möödunud kevadel tõdes Eesti kaitseväe juhataja kindral Martin Herem mehe tervise konverentsil, et noormeeste tervisenäitajad on hakanud paranema. Seda näitab ajutiselt ja täielikult teenistuskõlbmatute inimeste osakaalu vähenemine.
Meeste tervisest räägitakse rohkem ka avalikkuses ja meedias. Teleajakirjanik Kaidor Kahar juhib ERRis tervisesaadet „Mehed, hakkame elama!“. Ta leiab, et arsti juures mis tahes tervisemurega käimine pole piinlik. „On ülikahju, kui inimesed saavad hukka seepärast, et pole asju teadnud või pole hoolinud.“
Kasvajatest haigestuvad haigestuvad mehed enim eesnäärmevähki. Seda on aga võimalik juba varajases staadiumis tervisekontrollis tuvastada. Meestearst Margus Punab selgitab, mis on PSA-test, mida eesnäärmevähiriski määramiseks tehakse. PSA-testi soovitatakse teha alates 50. eluaastast, aga kui lähisugulastel on diagnoositud eesnäärmevähk, peaks esimese testi tegema juba 40aastaselt.
„Sõin 20 aastat liiga palju, jõin liiga palju ja liikusin liiga vähe,“ räägib ajakirjanik Dannar Leitma, kuidas kaal näitas lõpuks 120 kilo. Otsus pidada kainet septembrit viis kiirelt esimesed 10 kilo. Kaks aastat hiljem on Dannar 42 kilo kergem. Peamine eesmärk polnudki tal kaalu langetada, vaid oma elu korda saada.
Enesest hoolimine ei tähenda vaid tervisele tähelepanu pööramist. „Me ei ela enam ajal, kus peaks uhkust tundma, kui juuksuris pole aasta aega käinud,“ sõnab 23aastane Markus. Korralikult sätitud on nii tema soeng kui ka habe. Juuksurid ja barberid annavad nõu, kuidas peatada kiilanemine, võidelda kõõmaga ning hoida oma juuksed ja habe parimas vormis.
