Nii Liina ema- kui ka isapoolsed vanavanemad surid vähki, aga see noort naist muretsema ei pannud. Hoopis rohkem häiris teda teadmine, et nagu vanaisast, sai ka tema isast alkohoolik. Liina lapsepõlv möödus seetõttu karjumise ja turvatunde puudumise taustal, mis paratamatult jätab hinge jälje.

„Kui mu isa ennast 55aastaselt keldrisse üles poos, oli see meile emaga teatud mõttes kergendus. Aga kui ka mu kahe poja isa alkohoolikuks osutus, muutus elu põrguks. Olen istunud, laps süles, jahipüssi toru ees, olen keelitanud, meelitanud, ennast alandanud ja saatust palunud, et ma koos lastega ellu jääksin… Ellu ma jäin, aga tervis läks käest. Kui poegadest üks oli viie- ja teine kuueaastane, avastati mul rindkeres lümfivähk,“ räägib Liina rahulikult nagu eilsest ilmast. Tookord oli ta 27aastane...

Lugu Liinast, kes sai aastaid tagasi võitu lümfivähist ja nüüd rinnavähist, loe edasi juba artiklist.

„Kui suudad end püsti ajada ja tegutsema hakata, haarad kinni igast õlekõrrest.“ Kunagi lümfivähist paranenud naine sai nüüd jagu ka rinnavähist 773

"Ma ei kuku. Ma seisan. Mina jään püsti!" Ühe mehe võimas võidujooks agressiivse vähiga 86

„Kui suudad end püsti ajada ja tegutsema hakata, haarad kinni igast õlekõrrest.“ Kunagi lümfivähist paranenud naine sai nüüd jagu ka rinnavähist

"Ma ei kuku. Ma seisan. Mina jään püsti!" Ühe mehe võimas võidujooks agressiivse vähiga