Katre mäletab, et tema menstruatsioon oli vererohke juba puberteedieas. Tol hetkel oli see teema ka tabu ja koolis hügieenisideme vahetamine eriti piinlik. Peale esimese lapse sündi algas menses juba kuu pärast sünnitust. Imetamise ajaks valis ta rasestumisvastaste ravimite hulgast ühehormooniga tabletid. Paraku need ei sobinud. „Nende kõrvalmõjuks oli ärrituvus ja tujukus. Olin täielik nutupall neid võttes,“ meenutab ta.

Teiseks valikuks sai vaskspiraal. Menstruatsioon muutus siis eriti vererohkeks. Katre mäletab, kuidas kord autoistmelt tõustes oli selle valge kate verega määrdunud. Kõige hullemaks peab ta aga öösel tampooni vahetamist. „Arvasin, et see on normaalne, et tuleb palju verd. Vahetasin öösel kõige suurema imavusega tampooni ja panin veel sideme lisakaitseks,“ räägib ta. Naistearstiga konsulteerides tuli vastuseks, et selles pole midagi imelikku.

Vererohked päevad on mureks ka Merikesel „Pärast teise lapse sündi on mu kuutsükkel väga muutunud. Kui enne esimese lapse sündi ei andnud mul keha kuidagi ovulatsioonist märku, siis nüüd on see aeg alakõhus valud.“ Kuigi menstruatsioon on varasemast vererohkem, siis pole see valulik. „Ei mäleta, et oleksin enne laste sündi keset ööd pidanud vetsu jooksma, et sidet vahetada. Hommikuni magades ei jõuaks ma lekkimiseta tõenäoliselt vetsunigi,“ tõdeb Merike.

Pole teada, kui paljudel naistel esineb vererohket menstruatsiooni. „Enamasti selgub see mure alles vastuvõtu käigus naisega rääkides. Tihti ei osata sellele ise tähelepanu pööratagi,“ selgitab Confido naistearst Lea Lang, et täpset verekadu menstruatsiooni ajal on naisel endal keeruline hinnata.

Loe menorraagial võimalikest põhjustest ja ravist lähemalt artiklist.

Tänapäeval saavad ka hemofiiliaga inimesed elada tavapärast elu. Mida see ravimatu haigus endast kujutab?

Kuidas mõõta, kas menstruatsioon on liiga vererohke? Naistearst selgitab. Merikese ja Katre lugu (1)