Tänapäeval saavad ka hemofiiliaga inimesed elada tavapärast elu. Mida see ravimatu haigus endast kujutab?

Hemofiilia on haruldane pärilik veritsushaigus, millest terveks ravida ei ole võimalik. Kui 1960.–1970. aastatel võis selle haigusega inimese eluiga olla palju lühem ja argitegevused piiratumad, siis nüüd ei erine hemofiiliaga inimeste eluiga oodatavast keskmisest. Hemofiilikute igapäevane elu võib olla sama aktiivne nagu teistel.

Eestis on kaasasündinud hüübimishäire diagnoositud 339 inimesel, kuid hinnangute järgi võib neid kokku olla umbes 400, sest kõik haigusjuhud ei ole diagnoositud. Üks tuntuim pärilik hüübimishäire on hemofiilia. Hemofiilia tähendab, et veri ei hüübi korralikult, sest veres puudub selleks vajalik faktor, ning see võib põhjustada raskekujulisi kontrollimatuid verejookse, mis tekivad iseenesest või pärast väikest traumat. Veritsused tekivad kõige enam lihastes ja liigestes, aga võivad tekkida ka siseelundites. Need ei tähenda mitte ainult elukvaliteedi halvenemist, vaid võivad olla isegi eluohtlikud. Hemofiilia ravi seisneb klassikaliselt puudu oleva hüübimisfaktori veeni süstimises, et katkise veresoone ette tekiks tromb ja verejooks lakkaks.

Tallinna Lastehaigla hematoloogia-onkoloogiaosakonna juhataja, hematoloog Kadri Saks ütleb, et kuigi hemofiiliat pole võimalik välja ravida, võimaldab tänapäevane meditsiin elada hemofiilikul võimalikult tavalist elu. „Iga patsiendi ravi on erinev ning sõltub tema haiguse raskusest ja hüübimisfaktori tasemest veres. Vastavalt sellele otsustame, kuidas saame inimest aidata. Võimalusi on erinevaid,“ selgitab dr Saks. Üks olulisemaid eesmärke on püüda vältida veritsuste teket ning kroonilisi luu- ja lihaskonna kahjustusi, samuti vältida eluohtlikke verejookse. Seega püütakse kasutada profülaktilist ravi.