Kas sinu menüü sisaldab piisavalt K2-vitamiini? Loe, mida peaksid teadma sellest südant ja luid kaitsvast toitainest

Suur osa inimesi pole kunagi kuulnud K₂-vitamiinist. Ometi on sel täita inimese tervena püsimisel oluline roll.

K-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mida esineb peamiselt kahel kujul. Mõlemad, nii K₁ ehk füllokinoon kui ka K₂ ehk menakinoon, aitavad kaasa vere hüübimisele. Neil on aga veelgi ülesandeid ja K₂-vitamiini toime erineb K₁ omast sedavõrd, et osa teadlaste arvates võiks neid koguni eri toitaineteks pidada. Mida võiksid K₂-vitamiini kohta teada?

1. See kaitseb südant ja veresooni. Kaltsiumi ladestumine veresoonte seintele on südamehaiguste suur riskifaktor. On tähele pandud, et inimrühmad, kes saavad toiduga rohkelt K₂-vitamiini, paistavad silma tervema südame ja elastsemate vere­soontega. Ka uuringud on näidanud, et K₂-vitamiin vähendab veresoonte lubjastumist, samas K₁ sellise toimega ei ole.

2. See hoiab luud tugevana. K₂-vitamiin mängib keskset rolli kaltsiumi ainevahetuses, mis mõjutab omakorda luude tugevust. Ilma piisava K₂-vitamiinita jääb kaltsium vere­ringesse ja põhjustab arterite lupjumist, K₂ soodustab aga kaltsiumi salvestumist luudesse, aidates nii osteoporoosi eemal hoida ja vähendada luu­murdude tekkimise riski. Vananedes hakkab inimese luu­tihedus vähenema, mistõttu on oluline püüda sellele vastu töötada. K₂-vitamiinile peaks hakkama tähelepanu pöörama hiljemalt keskeas. Üks 2013. aastal tehtud uuring näitas, et just üle 40aastastel on suure tõe­näosusega K₂-vitamiini defitsiit.

3. Tavalise toiduga saad enamasti, kuni 90% ulatuses K₁-vitamiini. Seda sisaldavad taimed, eriti rohelised lehed. K₂-vitamiini sünteesib vähesel määral ka meie enda mikrobioom, kuid paraku mitte piisavalt, eriti kui soolebakterite kooslus on antibiootikumide tõttu kannatada saanud.

4. K₂-vitamiini esineb loomsetes ja fermenteeritud toiduainetes. Juhuslikult toitudes ei pruugi aga vajalikku kogust kätte saada. Neil, kes ei tarbi liha- ega piimatooteid, tuleks K₂-vitamiini toidulisandina võtta. Ekspertide hinnangul peaksid täiskasvanud saama seda päevas 10–45 mikro­grammi. Oluline on ka märkida, et loomse toidu K₂-vitamiini-sisaldus sõltub sellest, mida loomad söövad. Seda vitamiini on palju näiteks rohumaaveiste lihas ja rohtu söövate lehmade piimas, aga teravilja söövate loomade toidus ei pruugi üldse olla. Kana­munadesse jõuab K₂-vitamiin samuti sööda kaudu, kuhu seda lisatakse.

5. Põhilised K₂-vitamiini allikad on looma- ja linnumaks; rasvased kalad; juust, eriti kõvad juustud; keefir, jogurt, hapukoor; kana-, veise- ja sealiha; munakollane; hapukapsas.