"Foorumites räusatakse, et see pole keskealiste naiste mäng. Aga kelle asi see on, mida ma oma kodus teen?"

Keskealine naine, õhetus näol, teleka ees edasi-tagasi kargamas ja kätega vehkimas? See pole pilt ärritunud ja end kehtestada püüdvast pereemast, vaid ajaga kaasas käivast trennitajast.

“Sa oled kuld­retriiver,” teatas mulle Nintendo Wii, kui olin kaks aastat enam-vähem igal hommikul selle mängukonsooli abil harjutusi teinud. Tookord oli noorim kolmest lapsest põnnieas ja mul polnud mingit privaatset aega, rääkimata võimalusest trennis käia. Ärkasin igal hommikul kell kuus, panin teleka tööle ja käivitasin harjutusprogrammi, mis mind nii kaalus kui ka teavitas edusammudest või tagasi­langusest. Seejärel sisestasin plaadi, mis andis seltsiks minuga suhtleva ja juhiseid jagava treeneri.

Kindlasti on konsoolimängudest kasu, eriti kui sa pole nendega koos üles kasvanud ehk oled vanuses 40 pluss. Esiteks arendab juba uute asjade õppimine, ja see pole ainult raamatust seni teadmata faktidega tutvumine, vaid kognitiivse oskuse omandamine. Mida õppimis­võimelisem ja uuendustele vastuvõtlikum oled, seda noorem püsib sinu aju – annad ju sellele võimaluse luua uusi närviühendusi ja püsida aktiivsena.

Tervis Plussi peatoimetaja Heidit Kaio muljeid mängukonsoolidega treenimisest loe edasi juba artiklist.