Alguse sai selline maratonide kollektsioneerimine, nagu ikka, juhuslikult. “Kunagi olin maal farmi juhataja ja seal kutsuti mind ühele külajooksule. Jooksin 500 meetrit ja võitsin tolle ära,” meenutab Leili. “Järgmisel nädalal oli ümber Viljandi järve jooks ja võitsin oma vanuseklassis ka selle.”

Pärast seda sattuski toona 36aastane naine oma esimesele maratonile. “See kujunes vaevaliseks,” muigab ta. “Ega alguses olnudki sellist mõtet, et kukun nüüd maratone jooksma – hakkasin niisama harrastusjooksuvõistlustel käima.”

1998. aastaks oli Leili käinud kokku 23 maratonil, kuid pärast seda tekkis pikem, üle kümne aasta kestnud paus. “Siis tabas aga Eestit justkui jooksubuum – igasugused jooksuklubid hakkasid tegutsema ja inimesed kutsusid mind, et lähme käime Tallinna maratonil ära. Hakkasingi uuesti pihta – olin tol ajal 64.”

Jooksusõprade seas on Leili Teeväli tõeline legend. Näiteks ümber Viljandi järve jooksul – see on muide vanim Eestis korraldatav rahvaüritus – on ta käinud juba 38 aastat järjest ja teda oodatakse sinna juba kutsega. 

Mis on rõõmsa ja krapsaka Leili jooksunipid, mille abil ta endast kõvasti noorematele jooksurajal silmad ette teeb? Kuidas tervis vastu peab? Milliseid maratone on naine välismaal läbinud, ja mõndagi muud põnevat legendaarse spordinaise tegemistest loe edasi juba artiklist.

Jaga
Kommentaarid