Kanged lihased ja jäigad kõõlused piiravad keha normaalset liikumisulatust ja kontrolli liigutuste üle. Vähene painduvus võib mõnikord olla ka üks valude põhjusi, räägib oma raamatus „Venitamise anatoomia” („The Anatomy of Stretching”) venitusguruks tituleeritud Brad Walker, kel on selles valdkonnas ligi 30aastane kogemus.

Lühenenud ja jäigad lihased on füüsilist pingutust nõudvates tegevustes jõuetumad, sest vereringe neis on piiratud. Hea verevarustus on aga vajalik, et rikastada lihaskude hapniku ja toitainetega. Kui lihased on näljas, ei suuda need pärast füüsilist pingutust taastuda. Nii on traumad kerged tekkima.

Venitamine ja painduvuse arendamine suurendab füüsilist võimekust igas aspektis ning aitab ära hoida vigastusi ja valu. Venitamine kuulub aktiivse sportimise juurde, aga sobib hästi ka omaette treeninguks. Oluline on teha seda targu ja vastavalt oma võimetele ning olla kannatlik, sest keha ei muutu painduvaks üleöö.

Kui spordiga aktiivselt ei tegeleta, aitab igapäevane venituskava nooruslikku nõtkust säilitada ja taastada. Hea mõte on kasutada selleks ära näiteks õhtune telerivaatamise aeg: säti end diivani ette põrandale ja hakka pihta.

Loe edasi juba artiklist ning saad lisaks 15 harjutusest koosnevale kavale teada ka:

Millist kasu venitamine annab?

Millal on parim aeg venitada?

Milliseid vigu vältida?

Kuidas harjutusi õigesti sooritada?