15.09.2021, 07:30
Müüdid ja tegelikkus: liiguvad jutud, et AstraZeneca vaktsiin põhjustas Eestis arvukalt raseduse katkemisi. Kas vastab tõele?
Hiljuti ilmunud COVID-19 vaktsiini ning viljakusega seotud müütide artikli järel sai loo autor, Tartu ülikooli kaasprofessor Triin Laisk lugejatelt väga palju tagasisidet ja lisaküsimusi, mis näitab, et teema puudutab väga paljusid ning segadust sel teemal on ühiskonnas rohkesti.
Jätkuartiklis annab autor vastused lugejate lisaküsimustele tasakaalustades rahva seas levivaid väiteid teadusliku informatsiooniga.
MÜÜT 1. Raseduse kahe esimese trimestri jooksul vaktsineeritud naistest 80 protsendil rasedus katkeb.
Taust: Mainekas teadusajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud uuring näitas, et VAERS süsteemis (Vaccine Adverse Event Reporting System) raporteeritud raseduskatkemiste esinemissagedus vaktsineeritutel (13,9%, sh raseduse katkemised, omal soovil tehtud abordid ja emakavälised rasedused) on väga sarnane raseduskatkemiste statistikale üldpopulatsioonis.
Sotsiaalmeedias levivad aga väited, mille kohaselt uuringu tabel 4 arvudest saab välja lugeda, et kahe esimese trimestri jooksul vaktsineeritud naistel on raseduse katkemise tõenäosus lausa 81,2% ning CDC (USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskus, Centers for Disease Control and Prevention) on andmetega manipuleerinud, et näidata vaktsineerimist ohutumana, kui see tegelikult on.
Tegelikkus: Kõnealuses artiklis kasutati rasedusekatkemiste esinemissageduse arvutamiseks ainult nende naiste andmeid, kes olid uuringuperioodi jooksul raseduse lõpuni kandnud – nad olid kas sünnitanud või oli neil rasedus muul põhjusel lõppenud. Selliseid naisi oli 3958 osaleja seas 827, neist omakorda 700 olid vaktsineeritud 3. trimestril ja 127 1. või 2. trimestril. Sellist lähenemist kasutatakse täieliku info teadasaamiseks raseduse jooksul esinenud komplikatsioonidest ja raseduse lõpptulemusest. Ülejäänud 3131 naist olid uuringuperioodi lõppedes veel rasedad. 827 analüüsi kaasatud naisest 104 raporteerisid raseduse katkemist. Tehes lihtsa arvutustehte, oli seega raseduse lõpuni kandnud naiste seas raseduskatkemiste esinemissagedus 104/827=12,6%.
Ekslik 81,2% tulemus saadakse juhul, kui esimese kahe trimestri jooksul vaktsineeritud ja raseduse lõpuni kandnud naiste hulgast (n=127) võetakse naised, kelle rasedus katkes (n=104). Selline arvutuskäik aga ei võta arvesse neid naisi, kes on vaktsineeritud esimese kahe trimestri jooksul (n=2846) ja kelle rasedus uuringuperioodi lõppedes veel kestis. Seega, uuringuperioodi jooksul kogutud andmete kohaselt oli esimese kahe trimestri jooksul vaktsineeritud naiste seas raseduskatkemiste esinemissagedus 104/2846=3,7%. Tähele tuleb panna, et see number ei ole veel päris lõplik tulemus, kuna mõni nendest naistest võib katkemist kogeda raseduse edasistes etappides.
NEJM artikliga väga sarnase tulemuse andis ka hiljutine esialgne uuring (artikkel pole veel ametlikult avaldatud), mis näitas, et enne 20. rasedusnädalat vaktsineeritud naiste (n=2456) seas oli raseduskatkemiste esinemissagedus 14,1%. Selline tulemus on igati oodatav, kuna erinevate tõenduspõhiste allikate kohaselt katkeb kõikidest rasedustest kuni 20%.
MÜÜT 2. Eestis on AstraZeneca vaktsiini tagajärjel esinenud väga palju raseduse katkemisi.
Taust: Väidetakse, et peale AstraZeneca vaktsiini (Vaxzevria) manustamist on sagenenud raseduste katkemine. See on väga sarnane mais inglisekeelses veebis levinud blogipostitusele, kus väideti, et Suurbritannias on peale AstraZeneca vaktsiini kasutuselevõttu raseduskatkemiste esinemissagedus suurenenud müstilised 2500%.
Tegelikkus: Hetkel ei ole saadaval ametlikku infot, kui paljud rasedad Eestis on saanud AstraZeneca koroonavaktsiini. Alates 27. aprillist manustatakse Eestis AZ vaktsiini ainult üle 50-aastastele, enne seda olid vaktsineerimise sihtgrupiks vanemaealised, riskigrupi inimesed ja nn. eesliini töötajad, kelle hulgas võis olla ka rasedaid. Kuigi ka AZ vaktsiini võib raseduse ajal kasutada, eelistatakse hetkel noortel (ja rasedatel) mRNA vaktsiine. Üle 50-aastaste naiste seas on rasedused väga harv nähtus, seega ei ole tõenäoline, et see vanusegrupp raseduskatkemiste statistikasse oluliselt panustaks. Ravimiametile ei ole AstraZeneca vaktsiiniga seoses raporteeritud ühestki raseduse katkemisest. Ümber on lükatud ka sarnane väide Suurbritannia kohta. Viidatud blogipostituse autorid on oma arvutustes võrrelnud 2021 jaanuaris MHRA-le (Medicines and Healthcare products Regulatory Agency) AZ vaktsiiniga seoses raporteeritud raseduse katkemisi (n=2) maikuu andmetega (n=52) ning järeldanud, et raseduskatkemiste esinemissagedus on suurenenud 2500%. Autorid ei ole aga võtnud arvesse raseduskatkemiste üldist sagedust (kuni 20% kõikidest rasedustest) ning ka vastaval perioodil suurenenud vaktsineeritute arvu (6,5 miljonit jaanuaris vs 35 miljonit mais) – kui suureneb vaktsineeritute arv, suureneb statistiliselt ka raporteeritud võimalike kõrvaltoimete arv. Hetkel on Suurbritannias SARS-CoV-2 vastu vaktsineeritud üle 65 000 raseda naise, ning raseduskomplikatsioonide (sh raseduskatkemiste ja surnultsündide) esinemissagedus ei erine üldpopulatsioonist.
MÜÜT 3. COVID-19 vastu vaktsineeritud mehed ei sobi spermadoonoriteks.
Taust: Väidetavalt on mitmed varasemalt spermadoonoriteks olnud mehed peale COVID-i vaktsiini saamist kliinikutest tagasi saadetud, kuna nende spermakvaliteet on väga halvaks muutunud ning seega ei saa vaktsineeritud mehed enam spermadoonoriteks olla.
Tegelikkus: Dr Liisa Viirmaa NovaVita kliinikust ning Dr Deniss Sõritsa Elite kliinikust kinnitavad, et spermadoonorite värbamisel ei ole COVID-19 vastane vaktsineerimine mingi takistus ning selle alusel võimalikke kandidaate ei välistata. Dr Viirmaa lisas, et nende kliiniku praktikas on hiljuti mitmeid patsientide paare läbinud viljatusravi tsükleid, kus nii mees kui ka naine on olnud COVID-19 vastu vaktsineeritud ning ühelgi juhul ei ole vaktsineerimise tagajärjel mehe sperma kvaliteet halvenenud. Samas on esinenud üksikud juhud, kus mees on vahetult enne viljatusravi koroonaviiruse läbi põdenud ja peale seda on esinenud märkimisväärsed muutused sperma analüüsis. Viljatusraviarstide tähelepanekuid kinnitavad ka teadusuuringud – hiljuti näidati, et kahe doosi mRNA vaktsiini manustamine ei toonud kaasa mingeid muutusi peamistes sperma kvaliteedi hindamiseks kasutatavates näitajates (seemnevedeliku hulk, spermatosoidide kontsentratsioon ja liikuvus). Uuringu autorid järeldasid, et kuna COVID-19 vaktsiinid ei ole elusvaktsiinid, ei ole tõenäoline, et vaktsiin sperma kvaliteeti mõjutaks. On tõendeid, et COVID-19 põdemine võib kahjustada sperma kvaliteeti, kuid täpsemad ja mahukamad uuringud (pikaajaliste) mõjude hindamiseks veel käivad.
MÜÜT 4. COVID-i vaktsiinid on kiirkorras arendatud ja põhjalikult katsetamata, seetõttu võivad need olla ohtlikud ja kahjustada viljakust.
Taust: COVID kõikide vaktsiinide ingliskeelsel infolehel on punkt 13.1, mis ütleb: “Vaktsiini kantserogeensust, mutageensust ega mõju viljakusele pole uuritud”, seega ei tea keegi, kuidas need viljakust võivad mõjutada.
Tegelikkus: Tegemist on kohustusliku lausega, mis USA seadusandluse kohaselt tuleb lisada vaktsiini infolehtedele ja mida võib leida ka mitmete teiste vaktsiinide infolehelt. See ei tähenda, et vaktsiini ohutust poleks uuritud, vaid seda, et kuna esialgsete toksikoloogiliste uuringute põhjal pole alust arvata, nagu võiks vaktsiinil olla kantserogeenseid/mutageenseid/viljakust kahjustavaid toimeid, pole edasisteks uuringuteks olnud vajadust. Iga ravimi ja vaktsiini väljatöötamise lahutamatuks osaks on uuringud, mis hindavad võimalikke tõsiseid kõrvaltoimeid. Neid viiakse läbi enne inimestel tehtavaid uuringuid (näiteks laboris koekultuuridel või katseloomadel). Lisaks kogutakse infot võimalike kõrvaltoimete kohta ka kliinilistest uuringutest. Koroonavaktsiinide puhul ei ole tehtud vaktsiini kasutuselevõtmisele eelnevates alusuuringutes ning kliinilistes uuringufaasides järeleandmisi ning kõik kohustuslikud etapid on läbitud.
Ka nende küllaltki levinud müütide kohta kehtib soovitus alati kontrollida algallikaid ja tausta, sest kuigi müüdid sisaldavad sageli mõnd usutavalt kõlavalt killukest, on tegu enamasti kontekstist välja võetud või liialdatud infoga.
