"Mu vägivaldseid karistusi täis lapsepõlv pani mind oma keha vihkama. Teiste jaoks tundusin normaalne, enda silmis olin põlastusväärne, ebapiisav, kole, liiga pika nina, liiga suurte kõrvade, liiga imelike põlvedega ja mida kõike veel. Kogu see murdeea ebakindlus toitis mu alateadvuses aga tonti - oma keha mitteusaldamise ja mittekuulamise monstrumit," meenutab Sass.
Loe Sass Henno lugu oma keha vastu suunatud vihast ja selle tagajärjel kahjustada saanud seksuaalsusest juba edasi artiklist.