Stebby kasvas idufirmast Baltikumi suurimaks tervise- ja sporditeenuste keskkonnaks: meie missioon on panna inimesed liikuma
(3)Trenni- ja terviseteenuseid koondav Stebby on tänuväärne keskkond nii harrastajatele kui ka tööandjatele, kes peavad oluliseks oma inimesi liikuma motiveerida.
Stebby ehk vana nimega SportID on tuttav juba paljudele trennisõpradele. Kui enne keskendus see rohkem sporditeenuste vahendamisele – keskkonnas saab harrastaja registreerida end trenni või spordiüritusele, ettevõte aga hallata oma töötajatele pakutavaid spordisoodustusi –, siis Stebby nime all on võimalusi avardatud: soetada saab ka näiteks spaapääsmeid, massaaži- ja teisi heaoluteenuseid.
Sporditoetus motiveerib
SEB äriarendusjuht Merten Loss on küll isapuhkusel, kuid spordiklubi juhina tegeleb ta pangas spordiharrastuse propageerimisega ka praegu. „Spordiklubi eesmärk on ajada seda rida, et igaüks võistleks iseendaga. Igaühe jaoks on spordiväljakutsed erinevad, sellepärast proovimegi pakkuda võimalikult palju toetatavaid spordialasid,” põhjendab Merten, miks SEB spordiklubis Stebby keskkonda hinnatakse. „Sporditoetus tõmbab ligi ja motiveerib. Stebby on väga mugav, minimaalse paberimajandusega, ja sealt on töötajatel lihtne endale toetatavaid treeninguid ja võistlusi leida.”
Kõige populaarsem ala pangatöötajate seas on tennis. Kui väljakuaja broneerimisega pikalt jorutada, võib sellest ilma jääda, teab Merten. Tennisehuvilisi on nii palju, et nädala jooksul kasutatakse mitmeid väljakuid. Ka teised pallialad on spordiklubi juhi sõnul köitvad ja nende harrastajaid on palju.
Teine suur magnet, mis inimesi ka SEB spordiklubis liikuma paneb, on firmaspordivõistlused. Aastas on viis suuremat võistlust, idee on pakkuda võimalust proovida eri alasid. „Mina avastasin näiteks curling’u,” sõnab Merten. „Väga mõnus ala ja mis eriti oluline – asjale on võimalik suhteliselt kiiresti pihta saada ja eduelamus tuleb ruttu. Näiteks tennisemängus selleni nii kiiresti ei jõua!”
Kui unustad end tundideks arvuti taha, siis kaua tervis vastu ei pea.
Tõsi, sel kevadel on spordiklubid taas pikalt kinni ja võistkondlikud alad pausil olnud ning igaüks pidanud liikumise eest iseseisvalt hoolt kandma. Merteni sõnul pole aga inimesed koju istuma jäänud. „Üllatavalt paljud on hakanud regulaarselt liikuma, näiteks enne ja pärast tööpäeva. Samuti oleme spordiklubi liikmetega osalenud virtuaalvõistlustel. Aprillis oli meil pangasisene sammude kogumise võistlus, mis kujunes väga hasartseks ja menukaks,” räägib ta. „Eelmisel kevadel läks kodukontorites asi mõnikord veidi käest. Ega meil kõigil kodus töötamise kogemust olnud ja nii võiski juhtuda, et hommikul tegid arvuti lahti, õhtul panid kinni ja see oligi kogu elu. Nüüd oleme parema tasakaalu saavutanud.”
Merten ütleb, et teeb ise sporti nii palju kui vähegi võimalik. „See aitab kodukontori töötajat üliväga. On ju üks kodus töötamise suuremaid negatiivseid pooli see, et üldiselt ei ole seal selliseid ergonoomilisi võimalusi nagu töö juures. Ehk tuleb nuputada ja hoolt kanda, et mitte end haigeks istuda. Iga tund on vaja pause teha. Usun, et praeguseks oleme ka selle kunsti selgeks õppinud. Kui unustad end tundideks arvuti taha, siis kaua tervis vastu ei pea.”
Mugav automaatne süsteem
Omniva kommunikatsioonijuht Kaja Sepp ütleb, et nende ettevõtte spordiklubiga on liitunud ehk veerand postifirma töötajaskonnast. Selle liige on kasulik olla, sest saab tööandja toetusel mitmesuguste spordialadega tegeleda ja treeningutel osaleda. „Spordisoodustused tõesti huvitavad töötajaid, need panevad inimesed liikuma ja see ühendab ka meeskonda,” ütleb ta.
Spordisoodustused tõesti huvitavad töötajaid, need panevad inimesed rohkem liikuma.
Trenni tehakse eri spordiklubides ja koos harrastatakse ka mitmeid meeskonnaalasid, nagu korvpall, võrkpall, jalgpall, sulgpall. Samuti hüvitab ettevõte töötajatele 50 protsenti võistluste osavõtutasust. „Koroonaajal on meeskonnaaladel siiski kriips peal olnud ja eks natuke on pidanud igaüks ise hakkama saama. Minagi käin rohkem jooksmas, sest midagi peab ju tegema. Meil käiakse ka väga palju eraviisiliselt matkamas. Aprilli lõpus aga tegime tervisenädala, mille ühe osana said soovijad teistele näidata, milliseid koduseid trennivõimalusi nad on leiutanud,” räägib Kaja. „Stebby on mõnus süsteem nii harrastajale kui ka tööandjale. Lähed sellega liitunud spordiklubisse, sind tuvastatakse ja edasi toimub sporditoetuse arvestamine juba automaatselt. Ei mingit päevikute täitmist ega allkirjade andmist, nagu oli ammustel aegadel.”
Koroonaaeg on toonud virtuaaltrennid
Stebby turundusjuht Emily Vigel sõnab, et idufirmana sündinud ettevõte on nüüdseks kasvanud kogu Baltikumi suurimaks tervise- ja sporditeenuste keskkonnaks. „Teenusepakkujad saavad siin pakkuda tervist edendavaid teenuseid, ettevõtted hallata oma töötajatele mõeldud tervisekompensatsioone ning tavakasutajad leida ja soetada meelepäraseid heaoluteenuseid,” kirjeldab ta. „Me ei ole enam seotud pelgalt spordiga, vaid põhieesmärk on saada inimesed samm-sammult liikuma ja panna nad mõtlema oma tervise peale.”
Koroonaaeg on trennisõpradele ja treeningute pakkujatele olnud väga keeruline, sest spordisaalide uksed on püsinud suure osa ajast suletuna. Siiski on teenusepakkujad Emily sõnul esimesest koroonakevadest juba väga palju õppinud ja leidub igasuguseid alternatiive. Hulgaliselt pakutakse virtuaaltreeninguid ja -võistlusi, virtuaalseid toitumiskavasid ja isegi personaaltreeninguid. Seega täielikust seisakust enam rääkida ei saa.
Väga paljudel juhtudel hoiab inimeste spordivaimu üleval tööandja sporditoetus. Keskmiselt kompenseerib ettevõte töötaja kohta sada eurot kvartalis. Emily leiab, et see raha pole ettevõtete jaoks märkimisväärne, arvestades tekkivat kasu. „Aktiivne inimene on tõestatult rõõmsam, vähem haige ja suurema töövõimega. Töötajad hindavad väga kõrgelt, kui saavad tööandja toel käia soodsamalt ujulas või trennisaalis, nad võtavad seda toetust kui palgalisa.”
