Voval, nagu meest kõikjal kutsutakse, polnud spordipisikust pääsu - tema isa oli laske­suusataja. Poiss pandi suuskadele juba nelja-aastaselt ja muidugi viis hiljem tee suusakooli. Ettevalmistuse juurde kuulus aga muu hulgas ka rattatrenn ja just sel ajal armus Vova maastikurattasõitu. Jäägitult!
Nagu paljudel temavanustel, algas Vova rattasõiduharrastus Školnikuga, mida oli vaja ala­ilma putitada, aga sellega sai juba natuke ka trikke teha.  “Selle rattaga õppisin sõitma ja hakkasin juba ka hüppeid proovima,” räägib Vova.

Rohkem hakkas mees rattaga sõitma pärast oma sportlaskarjääri lõppu. "Minule on ratas ka spordivahend, millega saab end vabalt tunda. Mida rohkem on ees takistusi, olgu siis langenud puu või puu­juurikad, seda põnevam sõit,” ütleb ta. “Maastikurattasõit on just midagi sellist, mida mina, keskealine mees, kes käib iga päev tööl ja kellel on palju kohustusi, stressi maandamiseks vajan.” 
Eesti terviseradade võrgustikku kuulub üle riigi 120 rada ja kõik sobivad ka rattatreeninguks. Enamik neist on nii laiad, et saab sõbraga kõrvuti kulgeda. Mille poolest erineb spetsiaal­selt rattale mõeldud rada tavalisest terviserajast ja kus asuvad spetsiaalsed rattarajad üle eesti, saad teada juba artiklist.