Varjas oma haigust seitse aastat

Getter (23) meenutab, et väikese lapsena oli tema suhe toiduga täiesti normaalne. Söögilaua taga tüdruk ei pirtsutanud, kommidega ei liialdanud, aga jõi südamerahuga laupäevasel saunaõhtul limonaadi.

Üheteistkümnesena hakkas normaalkaalus, kuid veidi pehmete keha­vormidega Getter võrdlema end väga peenikese sõbrannaga. "Siis näljutasin end esimest korda ega söönud kolm päeva järjest," meenutab ta. "Hiljem tegin endale reegli, et pärast kella kuut õhtul enam ei söö. Järgisin seda mitu aastat."

Teismeline tüdruk hakkas vältima teatud toidugruppe ja pidama dieete, mis muutusid aastatega aina rangemaks. Kaal kõikus üles-alla, kaloraaži piiramine ja kaalul kahaneva numbri nägemine muutusid sõltuvuseks ning lõpuks kujunes välja aastatepikkune buliimia.

Toitumisega seotud sõltuvushäirete olemust avab TÜ kliinikumi üldspsühhiaatria keskuse juhataja Henel Paadik. Kuidas Getter oma haigusest välja tuli ning milline oli Elisabethi (21) modellidest inspireeritud anoreksia lugu loe juba edasi artiklist. 

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid