Suusailm meelitab õue! Näpunäited suusahuntidelt: mida pead teadma enne rajale minekut?

Imeline talveilm on täitnud kõik pikemad ja lühemad suusarajad punapõsksete talisportijatega. Kuidas algava külma nädalavahetusega toime tulla, nii et lumes liikumine mõnus oleks? Häid soovitusi ja läbiproovitud nippe jagavad tuntud suusahundid.

Meelis Kompus (40), Eesti riigiametnik ja kultuuritegelane: kõige olulisem on korralik varustus

Varustus

Ma tean, et paljudele on suusatamine ebamugav või lausa nii vastik, et nad ei taha suuski nähagi. Reeglina on see halb kogemus sellest, et varustus on olnud vana või ebapiisav ning suusad ei ole olnud õigesti ette valmistatud. Nii kulub tohutu hulk kasulikku energiat, mida võiks rakendada hoopis rajal hoogsama ja täpsema sammu tegemisel.

Seega, kui on ikkagi plaan suusatada, võiks selle investeeringu teha ja endale enam-vähem kvaliteetse varustuse soetada. Suusalaenutustest ei pruugi leida enda kaalule ja pikkusele sobivaid suuski ja keppe. Sageli on kasu ka pisikesest suusatunnist mõne oskaja kogenud suusatajaga, kes korrigeerib liigutusi. Suusad - nii nagu pillimehele oma instrument, võiksid olla isiklikud, spetsiaalselt poest just sinule valitud, ja neid ei laenata teistele. Need on õige kaarega ja õige raskusega just sinu jaoks.

Riietus

Igaüks on omamoodi, aga minul on maagiline piir kusagil -8 kraadi juures. Siis on mul seljas 4 kihti riideid: alussärk, pusa, fliis ja tuulejakk kõige peal. Kui on soojem, jätan pusa vahelt ära. Kui on veelgi külmem - näiteks nagu 2011. aasta Tartu maratoni stardis -28, siis oli 5-6-7 kihti riideid. Igaüks peab selle ära tunnetama. Paigal seistes võiks veidi jahe hakata. Igasugused rasked joped on kohased ainult kõrgmägedes suusatades või lumelauaga sõites. Oluline on pea, mitte kunagi ei tohi suusatada palja peaga. Kindlasti müts pähe ning mütsi alla võiks panna eraldi puhvi. Ja spetsiaalne suusasokk - villane sokk, millest lauldakse „Vanas klaveris", tegelikult ei sobi üldse.

Määret ei tohi unustada

Klassikalises tehnikas suusataja teadku, et kõige olulisem on määrida pidamise ala. See tagab, et suusk ei libise tõukamisel tagasi. Libisemise määre ei olegi alati nii tähtis. Kui ise ei oska suuski ette valmistada, siis spordipoodides on oskajad kutid, kes teevad selle töö ära. See raha on seda väärt, et suusasõitu võiks tõesti nautida ja mitte rajal lihtsalt ukerdada.

Raido Ränkel (31), Eesti laskesuusataja: algajad alustagu rahulikult ning võtku julgelt enne mõni suusatund

Ma mäletan kui ma 6 või 7 aastaselt omale esimesed poolplastiksuusad sain, siis olin ikka päris uhke küll nende üle. Kahjuks seda rõõmu väga kaua polnud, sest otsustasin oma suusahüppe oskused (mida polnud) proovile panna ning murdsin ühe suusa. Tuleb ikka oma liistude juurde jääda ja alustada pigem rahulikumalt, kui kohe hooga peale lennata.

Varustus

Täiesti algaja ei peaks kohe omama suusavarustust, sest tänapäeval on peaaegu igas suusakeskuses olemas ka suusavarustuse rent, kust leiab üldjuhul alati endale sobiva suurusega suusasaapad, kepid ning suusad.

Kuid kui inimene on varem nooruspõlves suusatanud, siis parim ongi laenutusest suusad võtta, asi endale uuesti meelde tuletada ning seejärel otsustada, kas ta käib piisavalt tihti suusatamas, et kogu varustus ka endale muretseda.

Kui vaadata tänapäeva harrastajaid, siis neil on tipptasemel varustus nagu profisportlastel, kuid päris algaja jaoks ei oma esialgu varustuse kvaliteet mitte mingit tähtsust, peaasi, et suusad mingil määral libiseksid ning saapad ei pigistaks. Seega, kui algajal on soov omale varustus hankida, siis võib alguses julgelt teha soodsama investeeringu ehk soetada harrastajatele mõeldud suusavarustus, näiteks Skiwax Europe pakub väga mõistliku hinnaga kogu komplekti.

Riietus

Riietuse poole pealt kipuvad inimesed tihti ennast üle riietuma. Pigem tasuks valida selline kehakate, millega välja minnes tundub esialgu natukese jahe, kuid liikuma asudes hakkab keha peagi sooja tootma ning jaheduse tunne kaob ning asendub väga meeldiva tundega.

Sõidutehnika

Esialgu on kindlasti lihtsam sõita klassikalises tehnikas, sest sealsed liigutused on sarnased inimese loomulikule kõndimisele. Omandanud klassikalise tehnika võiks edasi liikuda uisutehnika harjutamise juurde, sest see nõuab juba oluliselt rohkem koordinatsiooni kui klassika tehnika.

Enne suusatamist tee mõned harjutused
Mina soovitaksin enne suusatama asumist teha mõned soojendusharjutused ehk siis käe ja jala vibutused, käteringid, puusaringid, painutused ette/taha/küljele, jalgade venitused. Siis saab keha juba nii öelda sissetöötatud ning on oluliselt mugavam alustada treeninguga.

Tarbi palju vedelikku

Kindlasti võiks suusatama minnes kaasas olla termosega soe jook, mida siis aeg-ajalt või treeningu lõpus saaks juua. On oluline juua sama palju vedelikku tagasi, kui treeningul kaotasid. Mõni energiabatoon võiks samuti taskus olla, kui kõht peaks tühjaks minema.

Venita peale suusatamist
Pärast treeningut võiks olla ca 10 minutit lisaaega, et vajalikud lihasgrupid läbi venitada - reie eesmised ja tagumised lihased, triitseps, tuhar, selg. Ühte harjutust võiks teha ca 15 kuni 20 sekundit ning nii mitu korda läbi teha.

Andres Lauri, MTÜ Suusahullud: kordame üle suusatamise põhitõed

Varustus

Enne, kui riietuma hakata peaks üle vaatama oma varustuse. Suuskade puhul on kõige olulisem see, et need oleksid terved: klamber oleks suusa küljes kenasti kinni ja suusapõhi ei oleks lõhutud. Suuskade paremate libisemisomaduste saavutamiseks tasub pöörduda spetsialistide poole või siis mõnda spordipoodi, kus on võimalik soetada küllaltki lihtsasti pealekantavaid kiirmäärdeid. Kui määrded on endal juba olemas, siis iga 50km - 100km järel tasub suusad kindlasti jälle üle hooldada. Keppide puhul tuleks üle vaadata rihmade korrasolek ja kepi kulpide olemasolu. Kui olete suvel rullsuusaotsikuid kasutanud, siis nendega lumele kindlasti minna ei soovita, tuleb ikka sobiliku suurusega kulp külge panna, mis takistab kepi sügavale lumme vajumist ja tagab kepitõuke jõu edasi liikumiseks.

Riietus

Riietuse osas on külma suhtes kõige tundlikumad kehaosad käed-jalad ja pea. Seega on mõistlik nendele ka kõige rohkem tähelepanu pöörata.

Varvaste külmetamise vastu ei pruugi olla kõige parem idee panna saapa sisse paksud vanaema poolt kootud sokid, vaid hoopis kvaliteetsed spordisokid. Siis jääb varvastele piisav õhuruum. See tähendab seda, et juba suusasaapaid ostes tuleb valida õige suurus. Kindlasti kehtib siin reegel, et mida kergem on saabas (võistlusmudelid) seda vähem on seal isolatsiooni ja jalg võib hakata kergemini külmetama.

Sõrmede külmetamise vastu aitavad suusakindad, mis on kaetud tuulekindla riidekihiga, kuid tagavad samal ajal piisava liikuvuse. Kindlasti võib siin just külmemate ilmade korral aidata ka kihtide lisamine. Õhuke aluskinnas + suusakinnas või mõni muu paksem kinnas. Oluline on see, et sõrmi saaks suusatades vabalt liigutada. Pea kaitsmiseks külma eest aitab soe müts, mis kindlasti peaks katma ka kõrvad.

Mütsi valikul on oluline parameeter ka mütsi hingatavus. Intentsiivse treeningu ajal hakkab pea umbse mütsiga väga kiiresti higistama. Mütsi alla on hea mõte panna torusall, mis mõnusasti ka kaela piirkonna katab. Sissehingatava külma õhu eest kaitsmiseks on olemas spetsiaalsed hingamismaskid, mis soojendavad sissehingatavat õhku kuni 30 kraadi jagu. Kuid pigem soovitaks eriti kange pakase korral lihtsalt liikumisintensiivsust hästi valida. Lisaks soovitan treeningule kaasa võtta joogipoolist, eelistatult peaks see olema soe. Sooja joogi kaasa võtmiseks on saadaval erinevad termosjoogivööd, mis treeningu vältel joogil jahtuda ei lase.