Seda võib võtta kui päevikupidamist terapeutilisel eesmärgil. See on lihtne ning ei maksa ega eelda midagi. Päevikut saad pidada omaette ja võid abi küsida ka terapeudilt. Samas saab päevikut pidada ka grupiga ehk igaüks kõneleb sellest, millest kirjutas.

Olenemata viisist, kuidas otsustad hakata päevikut pidama, kasvatab see sind kui isiksust. Esiteks arendab see väljendusvõimet ja teiseks tunned, et sul on täielik kontroll selle üle, kuidas ja mida kirjutad.

Näiteks suured kirjanikud ja luuletajad on läbi aegade elanud enda emotsioone paberil välja ja nii mõnestki kirjutisest on sündinud rahvast hingepõhjani raputanud teos. Praeguseni võib jääda mulje, et kõik on jube lihtne, ent tegelikult leidub mõni punkt, millele võiks siiski rohkem tähelepanu pöörata.

Kirjutamisteraapia erineb tavalisest päevikupidamisest kolmel moel:

1. tavalist päevikut pidades paneb inimene kirja kõik, mis parasjagu pähe turgatab, kuid terapeutilisel eesmärgil kirjutades peab see olema suunatum ja põhinema ette antud ülesannetel;

2. tavapärasel viisil päevikut pidades keskendub inimene sündmustele, mis toimusid ja faktidele, kuid terapeutilisel päevikupidamisel keskendutakse sündmuste analüüsimisele, kuidas sündmusega suhestuti ja milliseid tundeid sündmus tekitas;

3. päeviku pidamine mis iganes moel on isiklik kogemus.

Kirjutamisteraapia head küljed


Päevikupidamine on kasulik, sest see arendab mälu, kirja saavad tähtsad päevasündmused ja lisaks aitab see pika päev lõpus end nii-öelda välja lülitada. Kasulikke külgi aga on veel.

Näiteks kui inimene on läbi elanud trauma või äärmiselt stressirohke olukorra, siis enda mõtete paberile panemine on tervendava mõjuga. Ühest 2005. aastal tehtud uuringust selgus, et kui trauma läbi elanud inimesed keskendusid neljal järjestikusel päeval 15 minutit raskete sündmuste kirja panemisele, siis nende vaimne tervis oli ka neli kuud hiljem parem kui varem.

Stressirohkete sündmuste kirjapanemine aitab pealtnäha halbades sündmustes üles leida hea külje

1999. aastal tehtud uuring uuris sama asja, ent pisut teises võtmes. Selles osales üle saja inimese, kes põdesid astmat või reumatoidartriiti. Nendel paluti iga päev kirjutada oma elus aset leidnud stressirohketest olukordadest ja selgus, et päevikupidamine aitas.

Stressirohkete sündmuste kirjapanemine aitab pealtnäha halbades sündmustes üles leida hea külje. Näiteks võib nii mõnigi esialgu üleni halb asi hiljem näida hoopis kasuliku õppetunnina. Lisaks aitab kirjutamine kiigata enda mõttemaailma tumedamatesse soppidesse ja avastada enda kohta nii mõndagi uut.

Mille vastu võiks terapeutiline kirjutamine hästi aidata?

  • Posttraumaatiline stress
  • Ärevus
  • Depressioon
  • Obsessiiv-kompulsiivne häire
  • Lein ja lähedase kaotus
  • Krooniliste haigustega vaimselt toimetulemiseks
  • Narkomaania
  • Söömishäired
  • Suhtemured
  • Suhtlemishäired
  • Madal enesehinnang

Kuidas alustada?


Terapeutilise kirjutamisega alustamiseks on mitmeid viise. Kui käid terapeudi juures, saab tema jagada näpunäiteid. Kui plaanid kirjutamisega enne terapeudi juurde minekut pihta hakata, siis jagame sulle mõned näpunäited, millest võid kinni haarata:

  • kasuta formaati, mis just sulle kõige meeldivam tundub, olgu selleks vihik, kaunis päevik või hoopis blogi internetis;
  • soovi korral kujunda enda päevik omapäraselt ära;
  • sea endale eesmärk, kui palju plaanid iga päev kirjutamisele aega panustada;
  • otsusta varakult, millal ja kus iga päeva kohta kirjutad;
  • kirjuta alustuseks sellest, mis paneb sind tahtma kirjutada, see võib olla päeviku esimene sissekanne.


Järgi ka järgmiseid samme:

  • pane kirja, millest tahad kirjutada;
  • vaata oma kirjutised üle ja mõtle nendele;
  • mõtle oma tunnetele ja mõtetele;
  • ole järjekindel ehk kirjuta 5-15 minutit järjest;
  • kui oled mõtted kirja pannud, loe jutt uuesti läbi ja võta asi paari lausega kokku.
Päevikut pidades ära muretse sissekande pikkuse pärast, sest see võib olla paarist sõnast kuni mitme leheküljeni. Ära muretse ka selle pärast, mida paned kirja, vaid keskendu kirjutamisele ja oma mõtetele. Mõnel päeval lihtsalt polegi paljust kirjutada. Tähtis pole ka see, kuidas kirjutad, vaid loeb hoopis see, et tähtsad mõtted saaksid kirja. Kirjuta nii, nagu kirjutaksidki ainult iseendale, sest tegelikult teedki seda ja mitte keegi teine ei loe su päevikut.

Erinevaid mõtteid kirjutamisega alustamiseks


Kui tunned, et ühtegi head mõtet ei tule pähe, millest võiks kirjutamisega alustada, kuid ometigi on sul suur soov hakata päevikut pidama, siis siin on mõned mõtted:

  • kirjuta iseendale kiri;
  • kirjuta kellelegi teisele kiri;
  • kirjuta luuletus;
  • kirjuta vabas vormis ehk pane paberile kõik, mis parasjagu pähe tuleb
  • kaardista oma mõtteid.


Kui need mõtted ei tundu piisavalt head, siis võid proovida näiteks fotodega kirjutamist. Kuidas? Vali mingi foto, mis tundub põnev või millel on su jaoks tähendus ja kirjuta selle ümber mingi lugu. Võid kirjutada ka vastuseid erinevatele küsimusele. Näiteks, milliseid tundeid see foto sinus tekitab ja millised kohad, inimesed ja asjad on sellel fotol ning mis on sinu jaoks nende tähendus.

Võid proovida ka aja peale kirjutamist. Näiteks otsustad ära, mis on teema ja kirjutad sellest teemast 10-15 minutit. Teemavaliku puhul ei tasu liialt palju muretseda, sest kirjutada võid järjest ka viiel erineval teemal.

Kirjuta nii, nagu kirjutaksidki ainult iseendale...

Võid proovida ka lausete lõpetamist ehk kirjuta endale ette terve hunnik lauseid, mis vajavad lõpetamist, kuid mis ütlevad sinu kohta midagi. Näiteks "Minu kõige õnnelikum mälestus on ...".

Psühholoogide sõnul võib proovida leida vastuseid ka sellistele lausetele:

  • Minu lemmikviis päeva veetmiseks on...
  • Kui saaksin rääkida enda teismelise minaga, siis ühe asjana ütleksin talle...
  • Kolmkümmend asja, mis mind naeratama panevad on...
  • Sõnad, mille järgi sooviksin elada on...
  • Soovin, et teised teaksid minu kohta...
  • Mulle toob alati pisara silma, kui...
  • Kümme sõna, mis mind iseloomustavad on...
  • Küsimused, mis vajavad kiiresti vastust on...


Veel harjutusi, mis aitavad panna mõtte jooksma

Terapeutiline kirjutamine võib tunduda hästi tore, aga vahel kulgeb sellega alustamine üle kivide ja kändude. Ka kõige lihtsamate asjade puhul on vaja kuskilt pihta hakata.

Vahest leiad abi ka järgmistest mõtetest:

  • kirjuta sellest, millises punktis hetkel oma elus oled;
  • kirjuta viis kuni kümme minutit sellest, mis parasjagu pähe tuleb;
  • meenuta, milline olid noorena, ja alusta oma noore minaga dialoogi;
  • tee iga päev nimekiri asjadest, mis sellel päeval hästi läks, ka pisikesed asjad loevad;
  • tee endast iga päev selfie ja kirjuta selle juurde, mida tunned-mõtled;
  • kirjuta loodusest, et luua end ümbritsevaga parem side
  • kirjuta kõikidest kordaminekutest ja tee sissekanne iga kord, kui midagi läks hästi;
  • proovi kirjutada kolmandas isiksus sellest, mis sind segab ja mis teeb sulle muret (talle valmistas suurt meelehärmi.../talle ei meeldinud üldse, et...)


Proovi esialgu alustada kirjutamist nii, et sa ei mõtle grammatika, stiili ega kirjavigade peale. Lihtsalt kirjuta, sest oluline on hoopis teema, millest kirjutad ja teemaga sügavuti minemine. Oluline on, et aja jooksul läheksid erinevate teemadega kaugemale ja et need oleksid sügavamõttelisemad kui tüüpilised päevikusissekanded.

Allikas: positivepsychologyprogram.com