Elutähtis jood – milleks keha seda vajab ja kust me seda saame?

Kas mäletate paksenenud kaelaga noorukit kunagisest anatoomiaõpikust? Tal oli joodipuudusest tingitud struuma.

Joodi on 70kiloses inimeses vähe – kõigest 15 - 20 milligrammi. Lõviosa (70 - 80%) sellest varust ongi koondunud kilpnäärmesse, kus joodi kasutatakse hormoonide sünteesiks. Just kilpnäärmehormoonide koostises osaleb jood inimorganismi kudede ja rakkude arengus, ainevahetuse normaalse kiiruse tagamises, kehatemperatuuri säilitamises ja mitmetes biosünteesiprotsessides. Peale kilpnäärme on joodi veel vähesel määral vereplasmas, luustikus ja lihastes. Joodivaegus on maailma mitmetes piirkondades suur probleem. Jodeeritud toiduainete tarvitamisega saab seda aga vältida.

Milleks vajab keha joodi, kust me seda saame ja kas joodi vaegus on võimalik? Loe kõigest lähemalt juba meditsiinilise biokeemia professori Mihkel Zilmeri artiklist.