Kuna üksikemal raha nappis, sõi ta esialgu pigem puuvilju. “Armastasin õunu, kui oli hea, mahlane sort, siis sain õhtuga 1,5 kilost jagu. Mõtled, et õun on ju tervisele kasulik, aga muidugi mitte sellistes kogustes.” Esiotsa naine probleemi ei tunnistanud, sest liigsöömist tuli ette harva ja kasvav kaal ei muutnud teda eriti ärevaks. Katrin ütleb, et kaalunumbrist hoolimata on ta alati endaga sõber olnud.

Pool kilo šokolaadi õhtuga

Mida rohkem majanduslik olukord paranes, seda enam võis pere endale lubada toitu, mis polnud esmavajalik. “Mõnel õhtul oli selline tunne, justnagu kõht ei saakski täis. Sõin kõike, mida kapist leidsin. Eks sinna oli ka häid asju varutud. Algul sõin head asjad ära ja lõpuks ka kõik muu — külmutatud marjad, kuivalt paki müslit ja küpsetamiseks mõeldud rosinad.” Katrin märkas, et ülesöömine oli seotud tema töö perioodilisusega...

Katrini hämmastavat lugu loe edasi juba artiklist.