TAIMETOIDUFÄNNIDELE! Kiika juudi köögi ukse vahelt sisse
Iisraeli köök on kirju ja värvikas, sisaldades nii rikkalikult köögivilju kui ka lugematul hulgal suus sulavaid magusaid küpsetisi. Raamatu “Juudi köök” autor kokk Salmen Šois aitab lugematute reeglite ja lugudega ilmestatud köögist paremini aru saada ja inspireeruda.
Kui paljudel rahvastel on kalendris mõned suured tähtpäevad, mida õhinaga oodatakse, siis juutidel on väike püha igal nädalal. Ka paljud toidutraditsioonid, käsud ja keelud on seotud just pühadega.
Igal reedel saab juutidel alguse sabat (šabat) ehk puhkepäev, mil tööd teha ei tohi. Puhkeaeg algab ja lõpeb päikeseloojangul. Kuna ka söögitegemist peetakse tööks, kokatakse kõik hõrgutised, üldjuhul hautised, varem valmis.
“Kuigi sabatil ei tohi süüa teha, on see üks suur õgimispüha – sõbrad tulevad külla ja nauditakse head toitu,” tutvustab Salmen. Keskne tegelane on haala ehk juudi sai, mille kõrvale juuakse punast koššerveini (või punast viinamarjamahla) ning süüakse dippe, hummusest silanini ehk datlimeeni (datlitest ekstraheeritud siirup – toim). Kui suuresti on dipivalik maitse asi, siis aastavahetusel mõrusid ja hapukaid määrdeid lauale ei tooda, sest uus aasta peab tulema magus.
Lihtsustatult öeldes on haala juutidele nagu eestlastele must leib. “Minu jaoks on see elav organism,” lausub Salmen. “Seda valmistades sulen köögiukse, sest tainast sõtkudes suunan kogu oma energia haala sisse.” Kui saia jääb järele, siis sellest ära visata ei tohi suuremat tükki kui pisike oliiv. Juudi linnaosades on kombeks panna jäägid kilekotti ja riputada kott õue, et ka need, kel pole haala soetamiseks raha, saaksid seda mekkida.
