Tantsugeeniga rühmatreener

Kaua aeg rühmatreeningute treenerina töötanud Eva loeb oma spordiks hoopis tantsimist, millega on ta lasteaiast saati tegelenud, tantsides rahvatantsu, jazz-tantsu ja hiphoppi. Kõige rohkem ongi naisel kahju sellest, et nüüd ei jagu tantsimiseks enam lihtsalt aega, samuti tahaks ta tantsimist õpetada, aga seegi jääb ajapuuduse taha. „Kavade väljamõtlemine ja välismaal enesetäiendamine on tantsimise juures üliolulised,“ nendib Eva ja lisab, et ainult labajalavalsi peal tantsu õpetades kaugele ei jõua. Eva silmad löövad aga tuleviku poole unistades särama – ta on kindel, et tuleb tagasi aeg, kui ta jälle tantsib.

Tantsu juurest aeroobikani

Tantsu juurest rühmatreeninguteni jõudis Eva omamoodi koomilist teed pidi. Oma kunagise kallimaga kord bussilt maha astudes näitas poiss talle oma ema, kes läks aeroobikatrenni, ja siis nägid nad teda hiljem uuesti, kui naine uuesti trenni läks. „Siis ma mõtlesin küll, et on alles ema – käib kaks korda päevas trennis!“ naerab Eva ja lisab, et pärast tuli välja, et...

Loee edasi juba artiklist.

Jaga
Kommentaarid