SPETSIALIST ANNAB NÕU — kuidas sügisel ilma tabletita seedimine korras hoida ja immuunsust turgutada?
„Juba Hippokrates on öelnud: olgu toit sinu ravim. Kaasaja ühiskond loodab liiga palju tablettide peale, kuigi sageli on täiesti tavalise toiduga võimalik kehale vajalikud ained kätte saada, sealhulgas piimhappebakterid. Tuleb lihtsalt teada õigeid allikaid,“ leiab Fitlap.ee ja peatreener ja toitumisspetsialist Heikki Mägi, kelle sõnul tasuks tabletipurgi poole vaadata ehk alles siis, kui keha on mõnest haigusest pikemat aega vaevatud ning vaja läheb tavalisest suuremat “bakterilaksu”.
„Regulaarne seedimise hooldus võiks käia ikka koos toiduga, mis on kehale kõige sõbralikum,“ lisab Mägi.
Piimhappebakter ehk „probiootikum” tuleneb ladinakeelsetest sõnadest pro bios, mis tähendab „elu heaks”. Nagu elus, nii käib ka meie soolestikus pidev võitlus hea ja halva vahel ehk heade ja halbade bakterite vahel, kes mõlemad soovivad saada soolestiku mikrofloora valitsejateks. Piimhappebakterid töötavad seejuures looduslikult soolestiku mikrofloora tasakaalustajate ja parandajatena, võitlevad kahjulike mikroobidega ning kannavad seeläbi hoolt meie soolestiku eest.
„Piimhappebakterid on kasulikud immuunsüsteemile, leevendavad kõhulahtisust ning tänu oma antioksüdatiivsetele omadustele aitavad võidelda isegi rakkude vananemise vastu. Piimhappebakteritel on oluline võime parandada ka vitamiinide ja mineraalide imendumist ning lühendada kahjulike ühendite eluiga seedekulglas. Kuna kaks kolmandikku meie keha immuunsüsteemi juhtimisest toimub soolestikus, tuleks hoida probiootikumide taset püsivalt kõrgel,“ soovitab toitumisspetsialist.
Peamised põhjused, mis tingivad loomulike piimhappebakterite vähesust organismis ja muudavad meid seetõttu haigustele vastuvõtlikumaks, on stress, pikaajalised haigused ja eriti antibiootikumid, mis ei tee vahet heade ja halbade bakterite vahel ning hävitavad koos haigustekitajatega meie organismist ka kasulikke baktereid. Soolestiku mikrofloora halveneb samuti ebatervisliku ja ühekülgse toitumise tagajärjel, näiteks kui ei sööda piisavalt köögivilju ja kiudaineid, vaid palju kuumtöödeldud ja rafineeritud toidukraami. Oma roll on ka vananemisel.
Millistes toitudes on piimhappebaktereid?
„Selleks, piimhappebakterite osakaalu tõsta, aga ka juba ennetada nende vähenemist organismis, peaksid piimhappebakteriterikkad toidud olema meie menüüs regulaarsed kaaslased, mitte ainult ajutine kord kuus lahendus,“ soovitab Heikki Mägi. „Parimad probiootilised toidud on hapendatud piimatooted nagu jogurt ja keefir. Seejuures on oluline tähele panna, et need tooted ei oleks eelnevalt pastöriseeritud, kuna pastöriseerimisprotsess hävitab enamiku kasulikest bakteritest.“
Alternatiiviks tabletile on ka spetsiaalsed piimatooted, millele on toidulaborites juba lisatud tavalisest suurem kogus piimhappebaktereid. „Kasulikke piimhappebakteritüvesid on olemas kümneid erinevaid ja neid sisaldavaid tooteid on Eestis piimalettidel ohtralt. Näiteks Tartu Ülikooli teadlaste poolt 1995. aastal avastatud piimhappebakterit nimega Lactobacillus fermentum ehk ME-3 leiab kodumaistes Helluse piimatoodetes. Viiruste perioodil tasub piimhappebaktereid tarbida juba seetõttu, et neid on erinevates uuringutes seostatud limaskestapõletike vähenemisega.“
Ohtralt piimhappebaktereid sisaldavad ka hapukapsas, hapendatud kurgid jm hapendatud köögiviljad, seened ning teatud tüüpi vetikad nagu spirulina, klorella, miso, tempeh jm. „Need toidud on heaks looduslikuks piimhappebakterite allikaks ka neile, kel on laktoositalumatus või kellele piimatooted on mingil põhjusel vastunäidustatud,“ märgib Mägi.
