POOLT JA VASTU | Kas peaksid end kaaluma iga päev?
Kui oled kaalujälgimise joone peal, siis on kaal sinu põhiline (igapäevane) kompass. Me astume pikemalt mõtlemata kaalule ja ootame sealt ilusat tulemust. Mõni kaalub iga päev, mõni iga päev kindlal ajal, mõni kord nädalas. Kumb siis on ikkagi parem — kas kaaluda end iga päev või mitte — või kas on üldse “paremat”?
Järgnev põhineb isiklikul katsel. Olin paar aastat tagasi 25 kilo raskem, andsin trennidele pihta, sõin vähem ning kaal langes pooleteise aastaga normi ja püsib siiani. Enam ma nii pingsalt kaalu ei jälgi, trenne teen ikka. Mul olid sel ajal kasutuses kolm abivahendit: kaal, sentimeetririhm ja toidupäevik. Kaaluga tegin teadagi mida, mõõdulindiga mõõtsin kord nädalas vöö- ja puusaümbermõõtu ning toidupäevikut täitsin (või noh, vahel ei viitsinud ka) enam-vähem korralikult.
Kaalumine iga päev
Poolt: kui kaalulangetusega alustasin, siis sai minu igapäevaseks kaaslaseks ka kaal. Kaalusin end iga päev. Mu mees andis mulle head nõu ja soovitas seda teha sel juhul iga päev kindlal kellaajal, et progressi (või siis paigalseisu-tagasilangust) jälgida ja kaardistada tehtut. Kaalusin end iga päev pärast trenni. Öeldakse küll, et see pole õige, kuna trenniga kaotad nagunii ainult vedelikku ja see ei anna adekvaatset pilti. Samas, kuna ma toitusin by the book, siis kaal langes korrapäraselt pool kilo kuni kilo nädalas. Sellise nipiga oli oma tulemuse üle hea meel ja tuju püsis pidevalt kõrgel. Lisaks oli mul iga päev end kaaludes piisavalt informatsiooni, et analüüsida oma käekäiku kaalulangetajana.
Vastu: sellise igapäevase kaalumisega tekib aga väike hirm, kui päev-kaks vahele jääb, mis annab tunnistust omamoodi “kaalumise sõltuvusest”. Ei tea, kas ma nüüd olengi veidi peast soe, kui kaalun end iga päev? See kasvas üle paanikaks, kui paari päeva pärast uuesti kaalule minnes oli kaal kas sama mis viimati või ei olnud langenud mõttes päevade peale jaotatuna “korrapäraselt”. Paanikasegusele hirmule lisandus kinnismõte — mõtlesin aina, et pagan, ma pole saanud end kaks päeva kaaluda! Nii et igapäevane kaalumine võib hakata segama normaalset elu. Kui võtta rahulikult, siis saad ju aru, et kaalumise tihedusel ei ole kaalulangetusega suurt pistmist. Kui kaal ei lange, siis on toitumises midagi valesti. Kaal lihtsalt fikseerib olukorda.
Kaalumine kord nädalas
Poolt: see tundub olevat kõige mõistlikum variant siis, kui sa oled toitumises ja kaalulangetamises juba tegija. Siis sa niiväga enam ei põe oma kaalu kõikumise pärast, sest juba tead, mis vaja teha, et teel püsida. Nädalas korra kaalule astudes lihtsalt jälgid olukorda. Vajadusel korrigeerid oma kavasid.
Vastu: küllalt kiirelt kaob aga niimoodi motivatsioon rajal püsida. Siin on veel teinegi oht, nimelt üsna kerge on libiseda siit veel pikema kaalumisvaheni, nii et sa ei kaalu end enam isegi kord nädalas, vaid paar korda kuus. Selline teguviis — kui oled veel kaalulangetaja — võib anda tõsisemaid tagasilööle, nii et kaalu enne, kui vähendad kaalumiskordi.
Eks igal ole oma kaalumisrütm, kuid üldjoontes on kaal progressi parim näitaja ja suunaja, nii et alguses kindlasti tee seda tihedamini. Kui oled saavutanud oma eesmärgi, siis saab kaalumisest ka teatav harjumus (loodetavasti) ja korra nädalas sa ikka kaalule lähed, et vaadata, mis seisu ta näitab.
