1925. aasta veebruaris kirjutab dr R. Tamm artiklis “Uued toiduollused — vitamiinid” sellest, et kuigi meil veel vitamiinidest kahjuks midagi ei teata, olevat Inglismaal tavaline, et “pereema lõunasööki kavatsedes, järele kaalub, kas lõunasööki saab küllaldasel määral A-, B-, C-vitamiine.” Autori andmeil arvatakse olevat vähemalt kolm eri vitamiini: A-, B- ja C-vitamiin.
“Taim on keemiline laboratoorium, kus vitamiin valmistub; loom aga saab neid valmis olekus taimelt. Sellega on praegusel ajal saanud uue ja väga tõsise põhjenduse õpetus taimetoitlusest.”
Järgmistes numbrites pühendatakse igale vitamiinile (A, B ja C) põhjalik artikkel.

Margariin versus või

“Katseloomad, kes margariini saavad, kasvavad silmatorkavalt halvemini kui loomad, kes muidu just samasugustes elutingimustes said võid, munarebu ehk kalarasva. Margariiniloomad, kes vahepääl lühemat aega oma hariliku margariini asemel võid said, elasid umbes kolm kuud kauem kui loomad, kes kunagi võid ei saanud.
Praegusel ajal peame ikka ja jälle korduvalt seletama, et...

Mida soovitati meie esiemade aegu tervise ja ilu heaks süüa ja millest hoiduda, loe edasi juba artiklist.