Meie tänapäevane toitumine on normaalsusest kõrvale kaldunud ja seetõttu tundub tavaline toitumine midagi keerulist, ütleb toitumisterapeut Eliisa Hermlin. „Normaalne toitumine paraku ei müü. Müüvad ikka kõlavad pealkirjad, kus kaalulangus saavutatakse väga kiiresti.“ Ekstreemsetel dieetidel on aga oma hind, mis tuleb enamasti tasuda tervise arvelt.
Inimestele meeldivad kiired lahendused. Ei ole üllatav, et mõne aja tagant suurt kaalulangust lubavad toitumisviisid avalikkuse tähelepanu pälvivad. Viimasel ajal on kirgi kütnud väga madala kalorsusega dieedid (500-800 kilokalorit päevas), liha söömisele keskendunud karnivoorlus kui ka rasva aukohale tõstev ketodieet. Erinevaid toitumisviise on muidugi veel.
„Olen inimestelt väga palju kuulnud, et proovitud on kõiki dieete, aga ükski ei tööta. Tihti on need aga äärmuslikud lahendused,“ tõdeb Hermlin. Alustada tasub ikka normaalsest toitumisest, mis hea planeerimise korral võib möödaminnes viia ka lisakilod. „Meie toitumine peaks lisaks tervisliku kehakaalu hoidmisele ka meie tervist toetama ja olema jätkusuutlik, et suudaksime seda järgida kogu elu vältel.“
Madal kaloraaž lööb hormoonid sassi
Kui dieedi puhul on ette nähtud väga madal päevane energiatarbimine, näiteks 500-800 kilokalorit päevas, kaasneb sellega tõepoolest kiire kaalulangus. Küll aga peaks sellist dieeti pidama toitumisterapeudi sõnul meditsiinilise järelvalve all, sest nii väikese kaloraažiga võivad kaasneda kõrvalmõjud, mis puudutavad kogu organismi toimimist.
