Sõltuvuse tähendust tajub patsient tihti hoopis teisiti kui see, miks arst on diagnoosi pannud. „Palju on neid patsiente, kes ütlevad, et tarvitavad, aga pole sõltuvuses. Nende arusaama järgi pole tegemist sõltuvusega, kui ainet ei tarvitata iga päev,“ räägib dr Kask. Arst vaatab sõltuvust aga hoopis laiema pilguga. Sõltuvushäire üheks kriteeriumis on see, kui varasemalt on olnud edutu loobumise katse. Samuti tarvitamise jätkamine hoolimata riskide teadvustamisest. Märgiks sõltuvusest on seegi, kui inimene tarvitab aineid mingi kindla eesmärgiga nagu ärevuse leevendamine. „Sellisel juhul vallandab kasutamise ebameeldiv tunne, millega inimene ise ei suuda ilma aine abita toime tulla,“ vaatleb psühhiaater sõltuvuse erinevaid tahke.

Nendel inimestel, kes üldse hakkavad mõnuaineid kasutama on tavaliselt juba eelnevalt impulsiivne või riskialdis käitumine. Kõigil kanepi tarvitajatel on potentsiaal jääda sõltuvusse, kui seda teha piisavalt kaua, tihti ja suures koguses. „Lõpetamine võib olla väga keeruline, sest tekib füüsiline sõltuvus. Regulaarsetest tarvitajatest tekib sõltuvus 10-30%. Tõenäosus suureneb oluliselt suures koguses tarvitajatel, kelle hulgast sõltuvusse jääb iga teine,“ ilmestab ta tõenäosust statistikaga. „Skisofreenia võib tekkida 50 regulaarsest tarvitajast ühel, mis on väga kõrge näit.“