Kroonilise neeruhaiguse risk suureneb vanuse, diabeedi ja kõrgvererõhktõvega. Mis haigusega on tegu ja kuidas seda ära tunda?
(7)Krooniline neeruhaigus tekib tasapisi ega pruugi endast esialgu märku anda. Haigus on üsna levinud, esinedes maailmas umbes igal kümnendal inimesel. Haigestumise risk on seotud vanuse kasvamisega, aga ka diabeedi, kõrgvererõhktõve ja neerukoe immuunpõletikuga. Mida on oluline tähele panna?

Kroonilisest neeruhaigusest rääkides tasub meenutada, mis on neerude ülesanne meie organismis. Tartu Ülikooli kliinikumi neeruhaiguste arst Kadri Telling toob tabava võrdluse: „Mõelge oma neerudest nagu kohvifiltrist. Kui valmistate kohvi, hoiab filter kohvipuru kinni, kuid lubab veel filtrist läbi liikuda. Neerud teevad midagi samalaadset: need hoiavad vajalikud ained organismis ja filtreerivad mittevajalikud välja. Jääkained, mida neerud filtreerivad, tekivad söömise, joomise, ravimite tarvitamise ja lihaste tööga seotud lagunemisprotsesside tagajärjel. Kui aga inimesel on tekkinud krooniline neeruhaigus, ei suuda neerud verd piisavalt hästi puhastada.“
Krooniliseks nimetatakse tõbe seetõttu, et seda ei ole võimalik välja ravida. Ravi iseenesest on aga väga oluline, et pidurdada neerukahjustuse süvenemist ja vältida haiguse arenemist faasi, kus on vaja regulaarset neerude tööd asendavat ravi dialüüsi näol või doonorineeru. „Tervislik elustiil ja õigeaegne ravi võivad paljuski aeglustada kroonilise neeruhaiguse arengut,“ rõhutab doktor Telling.
Miks krooniline neeruhaigus tekib?
Krooniline neeruhaigus ei ole sugugi harvaesinev tõbi. Eri raskusastmega krooniline neeruhaigus esineb maailmas umbes igal kümnendal inimesel. Kõige levinumad kroonilise neeruhaiguse põhjustajad on suhkurtõbi, sest suur veresuhkrusisaldus kahjustab neerude veresooni, ja kõrgvererõhktõbi, sest pidevalt kõrge vererõhk (üle 140/90 mm Hg) võib kahjustada neerukude. Kolmas levinud neeruhaiguse põhjus on glomerulonefriit, s.o immuunsüsteemi häirest põhjustatud neerukoe immuunpõletik. Harvem võivad kroonilist neeruhaigust põhjustada neerukivid või kuseteede korduvad põletikud.
Teada tasub sedagi, et haiguse risk suureneb vanusega. Riskitegurid on ka neeruhaiguse esinemine lähisugulasel, ülekaal, suitsetamine ja pikaajaline neerudele kahjulike ravimite tarvitamine. Mida rohkem riskitegureid inimesel on, seda suurem on oht haigestuda kroonilisse neeruhaigusesse.
Kuidas haigust ära tunda?
Nagu öeldud, ei anna krooniline neeruhaigus algfaasis endast kuidagi tunda. Haiguse süvenedes suureneb veres jääkainete sisaldus ja see muudab enesetunde halvaks. Näiteks võivad tekkida väsimus, jõuetus ja isutus, turse silmade ümbruses (eriti hommikuti), vajadus sagedamini urineerida (eriti öösiti), ka nahk võib olla kuiv ja sügelev. Lisaks füüsiliselt tunnetatavatele või silmanähtavatele tervisehädadele võib tekkida ka selliseid seisundeid, mis esialgu kehvas enesetundes ei väljendu: näiteks kõrge vererõhk, kehvveresus, veresoonte lupjumine jne.
Diagnoosimiseks tehakse analüüsid
Kroonilise neeruhaiguse diagnoosimiseks tehakse vere- ja uriinianalüüs, vajadusel ka neerude ja kuseteede ultraheliuuring. Kui kroonilise neeruhaiguse diagnoos saab kinnitust, on oluline asuda haiguse põhjustega tegelema. Näiteks diabeediga haigetel on vaja hoida neerukahjustuse ennetamiseks või selle süvenemise aeglustamiseks vere glükoosisisaldus kontrolli all, kõrge vererõhu korral tuleb see ravimitega normi piires hoida. Seejuures kasutatakse neeruhaiguse korral sellist tüüpi vererõhuravimeid, mis pidurdavad ka kroonilise neeruhaiguse süvenemist. Doktor Telling lisas, et kuigi olenemata vanusest on vererõhu ülemine piir 140/90 mm Hg, siis teatud juhtudel, kui patsiendil esineb krooniline neeruhaigus või selle riskitegurid (albuminuuria, suhkurtõbi, südame-veresoonkonnahaigus), on soovitatav hoida vererõhk alla 120/80 mm Hg. Lisaks võidakse neeruhaiguse süvenemise ärahoidmiseks kasutada ravimeid, mis langetavad vererõhku neerude sees ja vähendavad verevalkude eritumist uriiniga.
Kuidas ise ravile kaasa aidata?
Tervislik elustiil on kroonilise neeruhaiguse ravi lahutamatu osa.
1. Söö mitmekülgselt ja tervislikult: piira soola ja ülitöödeldud toidu tarbimist, jälgi toiduainete naatriumi-, kaaliumi-, fosfori-, kaltsiumi- ja valgusisaldust. Joo piisavalt vett.
2. Ole iga päev kehaliselt aktiivne: kõndimine, ujumine ja rattasõit ehk kõik aeroobsed treeningud on suurepärane valik.
3. Kui oled suitsetaja, loobu sellest: suitsetamine kahjustab veresooni ja süvendab neeruhaigust.
4. Kui oled ülekaalus, vähenda kaalu: see aitab neerudel kauem normaalselt töötada.
5. Piira alkoholi: vähem on alati parem.
6. Jälgi vererõhku: hoia see alla 140/90 mm Hg või arsti soovitatud tasemel.