Suitsiidiekspert Merike Sisask: olin tugev teoreetik, kuni mind tabas välguna taevast elukaaslase enesetapp
(44)Eestis sureb enesetapu tõttu igal aastal umbes 200 inimest. Kuna iga suitsiid mõjutab kaudselt sadat inimest, siis puutub selle teemaga igal aastal kokku umbes 20 000 inimest. „Seda on väga palju, kuid sellest teemast räägime selle numbri võrdluses üsna vähe,“ tõdeb suitsiidiekspert Merike Sisask Tervis Plussi taskuhäälingusaates.
„Olin tugev teoreetik suitsiidiennetuse alal, kuni mind tabas välguna selgest taevast mu elukaaslase enesetapp. Sellest on nüüd möödas umbes aasta ja kolm kuud,“ ütleb professor Merike Sisask, kuidas teema on tedagi väga lähedalt puudutanud.
Oma teadustöös on Sisask liikunud suitsiidi uurimiselt rohkem heaolu-uuringute suunas. Samas on ta aru saanud, et heaolu- ja suitsiidiuuringud polegi nii erinevad. „Suitsiidini viib väga kriitiline heaolu puudus.“ Suitsiidiennetus ei tähenda aga ainult kriisihetkel sekkumist või hospitaliseerimist, vaid hoopis igapäevaelu teadlikku kujundamist. „Suitsiidiennetus on igapäevaelu tark ja tegus korraldamine, et heaoluhetki oleks rohkem kui pahaolu,“ selgitab ta.
Sisaski arvates on suitsiidist rääkimine väga normaalne. Seda peaks tegema rahulikult ja julgelt, ilma häbimärgistamiseta. „See, kui me ei saa millestki rääkida, ei tee seda olematuks. Vaikimine tekitab hoopis tunde, et suitsiid on midagi piinlikku ja häbiväärset. Kui see on perekonnas juhtunud, võidakse arvata, et midagi on nendega valesti. Nii võib jääda võimaliku abita.“
Saates tuleb lisaks külalise enda isiklikule kogemusele juttu suitsiidikäitumise riskiteguritest ja sellest, kuidas toetada leinavat või oma muredega puntras inimest.
Saatejuht on Kadi Jaanisoo-Kuld. Head kuulamist!
