2023. aastal diagnoositi Eestis varasemast rohkem HIV-i juhtumeid. Kasvanud on ka diagnoosi saanud inimeste keskmine vanus
(32)2023. aastal diagnoositi Eestis 183 uut HIV-i juhtu, nendest 109 Eesti elanike seas, kirjutab Tervise Arengu Instituut. Kui viimase kümnekonna aasta jooksul on aasta-aastalt uute HIV-i juhtumite arv vähenenud keskmiselt 8% aastas, 2021. ja 2022. aastal 15–17%, siis 2023. aastal kasvas uute juhtude arv 5%.
Olemasolevate andmete alusel ei ole võimalik hinnata, kas on tegu nakkuse leviku kasvuga või vahepealse vähenenud testimise tagajärjel hiljem tuvastatud juhtudega. Vahepealsetel aastatel esinenud suurema languse põhjuseks ei pruukinud olla tegelik HIV-i leviku vähenemine, vaid vähenenud testimine COVID-19 pandeemia tõttu välja kuulutatud eriolukorras, mil ligipääs plaanilisele ravile ja ka anonüümsete HIV-testimise ja -nõustamise võimalustele oli piiratud.
„COVID-19 pandeemia ajal kehtestatud piirangud mõjutasid HIV-testimist. 2020. ja 2021. aastal vähenes HIV-testide arv ja näiteks meestega seksivate meeste seas viimase aasta jooksul testinute osatähtsus. Testimine ei vähenenud väiksema riskiga inimeste hulgas – näiteks rasedad naised ja veredoonorid,“ selgitas Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kristi Rüütel.
Pandeemia tõttu avastamata jäänud HIV-i nakatunute arvu saab hinnata alles tulevikus, kui selgub, kas hiliseid diagnoose tuvastatakse tavapärasest enam.
HIV-i diagnoosiga inimeste keskmine vanus on tõusnud nii meeste kui ka naiste seas. Vanemate kui 30-aastaste osatähtsus on uute HIV-i juhtude seas viimasel viiel aastal veidi suurenenud, kuid absoluutarvud veidi vähenenud. Endiselt avastatakse kõige enam HIV-i juhte Tallinnas ja Ida-Virumaal.
Positiivseks trendiks on väike HIV-i juhtude arv laste ja noorte seas – alla 20-aastaste hulgas on avastatud vaid üksikud juhud. Emalt lapsele nakkuse levik on samuti olnud väga väike – aastatel 2015–2019 ei diagnoositud mitte ühtegi sellist. 2022. aastal diagnoositi selliseid juhtusid kolm ja 2023. aastal üks.
„HIV-testimise üldine tase on langusest hoolimata jätkuvalt väga hea. Näiteks Euroopa Liidu riikide seas, kes HIV-testimise andmeid koguvad, oleme ühe kõrgeima testimise tasemega riik,“ sõnas Rüütel. „Eestis ei ole tingimata vajalik ulatuslik testimise suurendamine, vaid paremini suunatud testimine neile, kes on tõenäolisemalt nakatunud,“ lisas Rüütel.
Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet avaldasid raporti, mis kajastab HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilist olukorda Eestis aastatel 2014–2023.
