Eestis on hinnangute järgi ligi 1000 diagnoosimata HIV-positiivset inimest. Millal peaks tegema viirushepatiidi ja HIV-testi?
(8)20.–27. mail 2024 toimub üleeuroopaline HIV- ja hepatiitide testimise nädal. Selle nädala eesmärk on rõhutada testimise tähtsust, kuna paljud nakatunud Eestis ei ole oma viiruskandlusest teadlikud. Varajane avastamine aitab aga ennetada nakkuse levikut ja peatada tõsiste tervisemõjude arengut.
Eestis on hinnanguliselt ligi tuhat diagnoosimata HIV-positiivset inimest. Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku infektsioonihaiguste arst-õppejõu dr Pilleriin Soodla sõnul ei jõua hilise diagnoosimise tõttu patsiendid õigeaegselt ravile, mille tõttu halveneb elukvaliteet, suurenevad ravikulud ja nakkuse levikut ei ole võimalik vähendada. „Ravimata HIV-positiivsetel inimestel on suurem risk pahaloomuliste kasvajate ja vereloomehaiguste tekkeks. HIV-testimist soovitatakse riskirühmadesse kuuluvatele inimestele ning kõigile, kellel esinevad HIV-infektsiooni sümptomid või seotud haigused,“ sõnas dr Soodla.
Kaebused, mis võivad viidata HIVile on palavik koos kurguvalu ja lööbega, lihas- ja liigesvalu, järsk kaalulangus, öised higistamised ja pidev kõhulahtisus. HIVile viitavad haigused ja seisundid on korduv kopsupõletik ühe aasta jooksul, tuberkuloos, äge või krooniline B-hepatiit ja C-hepatiit, herpes zoster (vöötohatis) alla 65-aastastel inimestel, herpese levinud põletikud, seksuaalsel teel levivad haigused, seenpõletikud, generaliseeritud tüükad ja nakkuslikud molluskid, ebaselge põhjusega muutused verepildis, erinevad vähiseisundid ja vähieelsed seisundid ning erinevad nahapõletikud.
Dr Soodla rõhutas, et kindlasti peaksid olema testitud kõik Harjumaal, sh Tallinnas, ja Ida-Virumaal arsti poole pöörduvad 16–49 vanuses inimesed ning seda sõltumata pöördumise põhjusest. „Nii HIV kui B- ja C-hepatiidi positiivse testi korral tuleb patsient suunata täpsustavateks uuringuteks infektsioonhaiguste arsti või hepatiitide korral ka gastroenteroloogi vastuvõtule,“ lisas ta.
Hiljutise Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse raporti alusel on Eestis C-hepatiidi esinemissagedus ~ 1,7%, mis tähendab, et Eestis on arvestuslikult ca 17 000 kroonilise C-hepatiidi põdevat inimest, kes ei ole oma haigusest teadlikud. Kliinikumi infektsioonihaiguste arst-õppejõu Kerstin Aimla sõnul on Eesti kõrgeima C-viirushepatiidi levimusega riikide hulgas Euroopas. „C-hepatiidi jaoks vaktsiini ei ole, kuid selle viiruse jaoks on olemas efektiivne ravi, mistõttu on nakatunute üles leidmine eriti oluline,“ rääkis dr Aimla. B-viirushepatiiti on võimalik ennetada vaktsineerimisega. „Tänu vaktsineerimisele on Eestis haigestumine vähenenud, kuid murettekitav on ka selle vaktsineerimisega hõlmatuse langus viimastel aastatel,“ rääkis arst-õppejõud. B- ja C-hepatiit võivad oluliselt kahjustada maksa, viies selle kärbumiseni või halvemal juhul põhjustada maksavähki. Lisaks võib C-hepatiidi viirus põhjustada ka mitmeid teisi haigusi, nagu krooniline neeruhaigus, nahahaigused, vereloomekasvaja, autoimmuunhaigused ja vaimse tervise probleemid.
Soovitused patsiendile – millal teha viirushepatiidi ja HIV-test?
Muutused maksanäitajates
Kui inimene vajab raske haiguse tõttu immuunsust pärssivat ravi
Kui inimene on kunagi ise ennast süstinud
Kui meesterahva seksuaalpartneriks on mehed
Seletamatu väsimuse korral
Ebamääraste tervisekaebuste korral
Meeldetuletus tervishoiutöötajatele – millal suunata patsient testimisele?
Kui patsiendil on maksanäitajates muutused
Kui patsiendil plaanitakse immuunsupressiivset ravi
Kui patsient võib olla narkootikume süstinud
Testida saab kliinikumi testimiskabinetis, seksuaaltervise kliinikutes ja perearsti juures. Rohkem infot kliinikumi HIV-nõustamisest ja testimisest SIIN.
