Gripihooaeg kogub hoogu, haigestumiste haripunkti oodatakse märtsiks. Arst paneb südamele: veel ei ole hilja end vaktsineerida
Aasta kahel esimesel nädalal tuvastati Eestis 440 gripijuhtu ning Terviseameti hinnangul on haigestumise haripunkt alles ees. Kuigi gripist on iga aasta palju juttu, paneb Meliva üldarst dr Keilin Turjakas inimestele südamele, et haigusel võivad olla väga tõsised tüsistused.
Dr Turjakase sõnul on tavapärane see, et grippi haigestunute hulk kasvab aasta algul, saavutades haripunkti märtsiks ning hakates siis vaikselt langema. „Kellel veel vaktsiin tegemata on, siis praegu on viimane aeg seda teha. Kuna tegemist on viirushaigusega, siis kindlasti vähendab nakatumise tõenäosust ka hea hügieenitava järgmine ehk käte pesemine ja haigete inimestega distantsi hoidmine. Ise haige olles on oluline püsida kodus.“
Gripp tabab arsti sõnul inimesi järsku. „Haigus algab tavaliselt päris ootamatult, inimesel tekib kõrge palavik ning lihasvalu. Tihtilugu ka nohu ja peavalu. Enamasti kaovad sümptomid umbes nädalaga, kuid võivad kesta ka paar nädalat,“ ütles dr Turjakas. Ta lisas, et kestab gripp kauem kui mõni muu viirushaigus, mille sümptomid leevenduvad mõne päeva või nädalaga.
Gripp võib endaga kaasa tuua teised tervisehädad
Võrreldes teiste viirushaigusega, kaasneb gripiga risk tõsisemateks tervisetüsistusteks või krooniliste haiguste ägestumiseks.
„Ütleme, et inimene haigestub ning siis tundub nädala pärast, et tervis on palju parem ja naastakse tavapärasesse elurütmi. Samas on immuunsüsteem veel väga nõrk ning liigsel koormamisel võib haigusest kujuneda kopsupõletik. Sellega organism enam nii kergelt toime tulla ei pruugi,“ sõnas arst.
Lisaks võib gripi tõttu tema sõnul tekkida nii neelu- kui ka keskkõrvapõletik. „Eriti valvas tuleks olla riskirühma kuuluvate inimeste palavikuga haigestumisel, kuna neil võib gripp sagedamini tüsistuda tõsisemate seisunditega. Riskigruppi kuuluvad peamiselt kõik kuni 7-aastased lapsed, üle 60-aastased, rasedad ja krooniliste haigustega inimesed,“ paneb dr Turjakas südamele. Tõsisemad gripitüsistused võivad lõppeda surmaga.
Grippi saab testida nii koduse kiirtestiga kui ka meditsiiniasutustes. Kui haigusjuht on tõsine, siis tuleks kindlasti pöörduda arsti poole. Dr Turjakas soovitab kõrge palavikuga haigestumisel oma perearstiga esimesel võimalusel nõu pidada. „Arst saab hinnata haiguse tõsidust ja riskifaktoreid,“ märkis ta ning lisas, et sageli on just vanemaealistel peamiseks tüsistuste põhjuseks meditsiinilise abi otsimisega viivitamine. „Seega jälgige nii enda kui ka oma lähedaste tervist.“
Dr Turjakas lisas, et grippi on kahte tüüpi: A-gripp ja B-gripp, millest esimene on tavaliselt raskema haiguskuluga. Mõlema tüübi puhul muutuvad haigustüved kiiresti ning seetõttu peakski end iga aasta uuesti vaktsineerima.
„Vaktsineerimine ei hoia mõistagi haigust ära sajaprotsendiliselt, kuid aitab vähendada nakatudes oluliselt haiguse raskusastet ja tüsistuste riski. Samuti kaitseme sellega ka enda riskigruppi kuuluvaid lähedasi ja pereliikmeid. Nii et vaktsineerimine tasub kindlasti ära ka praegu, kui haigestumine on tõusutrendis.“
Millal on lapsel vaja kiiret arstiabi?
Tallinna lastehaigla pediaatriakliiniku arst dr Reet Raukase sõnul on ohumärk see, kui laps hakkab käituma tavalisest väga erinevalt, näiteks muutub ebaharilikult loiuks või kui tekib teadvuse hägustumine või teadvusehäire. Ja vastupidi, kui ilmub näiteks kriiskav nutt, nututämber on tavapärasest erinev. Oluline on märgata, kas lapse käitumine on teistsugune kui tavapärase põdemise ajal.
Teine olukord on see, kui laps ei suuda juua – siis on vedelikupuuduse oht ja seepärast on vaja haiglaravi. Gripi avaldumisel tekivad lastel sageli ka seedetrakti nähud, nagu iiveldus, oksendamine, kõhuvalu. See iseenesest ei pruugi haiglaravi vajada. Küll aga võib oksendamise korral kergesti kujuneda vedelikupuudus, sel juhul on vaja minna haiglasse, et kaotatud vedelikku veeni kaudu asendada.
Samuti võivad lastel tekkida palavikukrambid, ka see on haiglaravi näidustus. Krambid võivad tekkida väga järsu palavikutõusuga. Aga esmaabi tuleb siis anda kohe, juba kodus. Krampide korral on esiteks traumarisk ja väga kõrge palaviku puhul oht ka siseorganitele.
