EKSPERT SELGITAB | Kuidas toitumisega vererõhku alandada?

Kõrgvererõhktõbi ehk hüpertooniatõbi on levinuim südame-veresoonkonnahaigus. Kõrge vererõhk tekib siis, kui süda surub verd läbi ahenenud veresoonte suure jõuga, et varustada kudesid eluks vajaliku hapnikuga. Kõrgenenud vererõhku inimene üldjuhul ei tunne, kuigi mõnikord võib see põhjustada peavalu, pearinglust, tasakaaluhäireid, kohinat kõrvus, väsimust või südamekloppimist. Hea uudis on, et vererõhku saame ka toitumisega mõjutada.

Vererõhk on surve, mida voolav veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu mõõtühik on millimeeter elavhõbedasammast (lühend mm Hg). Vererõhk märgitakse kahe arvuna.

▪ Esimene tähistab süstoolset vererõhku ehk vererõhku siis, kui süda pumpab verd kambrist välja ehk kokku tõmbudes.

▪ Teine tähistab diastoolset vererõhku ehk vererõhku siis, kui süda on lõõgastumisfaasis.

Täiskasvanu optimaalne vererõhk on 120/80 mm Hg. Kõrgvererõhktõve diagnoosimiseks peab vererõhu näit olema korduval mõõtmisel üle 140/90 mm Hg. Püsivalt kõrge vererõhk kahjustab veresoonte seinu ja suurendab mitmesuguste haiguste riski.

Vererõhuväärtusi mõjutavad ka emotsioonid (ärevus, stress), valu, osa ravimeid (nt antibeebipillid, nohuravimid ja kombineeritud palaviku-nohu-köharavimid), energiajookide tarvitamine, sõltuvust tekitavad ained (nt nikotiin, alkohol, kokaiin, amfetamiin), ebatervislik eluviis (nt ülekaal, suitsetamine, alkoholi tarbimine). Uuringud on ka näidanud, et sagedane lisatud suhkruga jookide tarbimine võib soodustada vererõhutõusu.

Kuidas saab toitumisega vererõhku mõjutada? Loe lähemalt juba artiklist.