Piimatoodete tarbimisel tuleks endiselt eelistada magustama tooteid. Magustatud toodete tarbimisel tuleb nüüdsest arvestada tarbitud portsjonid vastavalt „Piimatooted“ ja „Maiustused, näksid ja muud organismile ebavajalikud toidud“ toidugruppi. Näiteks iga 100 grammi magustatud jogurti või kohupiimakreemi kohta lisandub 1 magusaportsjon. Ka magusaportsjonite maksimaalset tarbimissoovitust on kohendatud. On soovituslik, et alla 2aastased lapsed ei tarbiks üldse lisatud suhkruid ega neid sisaldavaid toite, eelkõige suhkrut, komme jm maiustusi, küpsetisi, magusaid jooke. 3-6aastased lapsed võivad maksimaalselt (aga ei pea) süüa päevas kuni 2 šokolaadikommi või ühe kohukese eeldusel, et ei sööda teisi magusaid-soolaseid näkse või magustatud piimatooteid. Alates 11. eluaastast võib päeva jooksul süüa maksimaalselt näiteks 4 küpsist, 3 šokolaadikommi või juua 400 ml magustatud jooki.

Esmakordselt antakse soovitustes ka juhiseid, kuidas arvestada oma toiduvalikus taimsete piima- ja lihatoodete asemel kasutatavate valmistoodetega.

Täpsustatud on ka pea kõikide mikrotoitainete (vitamiinide ja mineraalainete) soovitused. Makrotoitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) puhul tõusis veidi rasvade tarbimise (s.o osakaal soovituslikust energiast) ülempiir ning alanes süsivesikute alampiir.

Liikumine ja ekraaniaeg

Liikumissoovitused antakse seekordsetes soovitustes vahemikena ning ühtlasi rõhutatakse liikumise regulaarsuse ja istumisaja vähendamise olulisust. Ekraaniaja soovituste kohaselt tuleks kuni 2aastastel lastel ekraaniaega (aeg, mis veedetakse mis tahes ekraani ees: mobiiltelefon, televiisor, arvuti, tahvel jms), täielikult vältida. Alatest teisest eluaastast kuni koolini on maksimaalne soovitus kuni 60 minutit päevas, kuid vähem on alati parem.

3-5aastaste koolieelikute päevane uinak peaks lähtuma eelkõige lapse individuaalsetest vajadustest. Ka üle 55aastastele soovitame nüüdsest vajadusel kuni 30-minutilist päevast uinakut.

2024. aasta toitumissoovitused on kõikides Põhjamaades ja Balti riikides ühised ja põhinevad nagu varasemaltki Põhjamaade töörühma poolt koostatud soovitustel. Eesti riiklike toidusoovituste välja töötamisel on aga lisaks Põhjamaade soovitustele muu hulgas arvesse võetud ka meie elanike söömisharjumusi, toitude kättesaadavust ja keskkonna kestlikkust. Uuenenud riiklikud liikumissoovitused põhinevad WHO 2020. aasta juhistel. Tabeliraamatuga on võimalik tutvuda TAI kodulehel siin.